Valestiläinud lastehalvatuse vaktsiin, mis 1955. aastal lapsi nakatas ja raskelt halvatuks jättis
1954. aasta 30. augustil kontrollis sõjaveteranist teadlane Bernice E. Eddy (doktor Bethesda Riiklikus Terviseinstituudis (NIH)) ühe lastehalvatuse vaktsiini partii ohutust.
Jonas Salki poolt loodud vaktsiini kiideti kui imeravimit, mis allutaks selle kardetud haiguse, mis seni jättis lapsed halvatuks või isegi lõpetas nende elu. Eddy ülesandeks oli kontrollida näidiseid, mille olid andnud need firmad, kes pidid vaktsiini tootma hakkama.
Kui ta California osariigis Berkleys asuvas Cutteri Laboratooriumis ühte näidist testis, märkas ta, et vaktsiin, mis oli loodud haiguse eest kaitsma, hoopis andis testitavale ahvile sellesama lastehalvatuse. Selle asemel, et sisaldada hävinenud viirust, mis tagaks immuunsuse haiguse vastu, sisaldas näidis hoopis elusat, nakkuslikku viirust.
Midagi oli valesti. „Sellest tuleb katastroof“, ütles ta sõbrale. Teadlased ja poliitikud otsivad praegu meeleheitlikult ravimeid, et surmava koroonaviiruse levikut aeglustada, näitab 1955. aastal lastehalvatusega seonduvale tragöödiale tagasi vaatamine, kui ohtlik uue ravimi tagaotsimine võib olla, eriti, kui avalikkuselt tuleb nii palju survet.
Philadelphias asuva Lastehaigla Vaktsiinide Hariduskeskuse direktori Paul A. Offiti sõnul süstiti sellesama Cutteri vaktsiiniga umbkaudu 120 000 last, hoolimata Eddy hoiatustest.
„Umbes 40 000 neist said nö osalise lastehalvatuse – neil tekkis palavik, valulik neelamine, peavalud, oksendamine ning lihasvalud. 51 jäi halvatuks ja viis last suri“, kirjutas Offit oma 2005. aasta raamatus “The Cutter Incident: How America’s First Polio Vaccine Led to the Growing Vaccine Crisis.” (Cutteri juhtum: kuidas Ameerika esimene lastehalvatuse vaktsiin viis kasvava vaktsiinikriisini“).
„See oli „üks hullemaid bioloogilisi katastroofe Ameerika ajaloos: inimese poolt loodud lastehalvatuseepideemia“, kirjutas Offit.
Sellel ajastul oli lastehalvatus tõeline õudusunenägu.
„Riiklikus küsitluses selgus, et kardetavate asjade hulgas oli lastehalvatus teisel kohal pärast aatompommi,“ kirjutas Offit.
„Inimesed ei olnud kindlad, kuidas sellese võimalik nakatuda on,“ ütles Offit eelmise nädala intervjuus. „Seetõttu kartsid nad kõike. Nad ei tahtnud isegi puuvilju poest osta. Praegu on samamoodi … Kõik käivad ringi kindad käes, maskid ees ja tundes hirmu kellegi käe surumise ees.“