Eesti statistika

LASTEHALVATUS

Terviseamet oma kenas reklaambrožüüris toob välja, et 1958.a. haigestus lastehalvatusse 986 inimest ning 2017.a. on haigestunuid 0.

Sujuvalt on avalikkusele presenteerivatast statistikast välja jäetud jäetud asjaolu, et kui 1957.a. hakati Eesti NSV-s lastehalvatuse vaktsiini süstima oli haigestunuid 139 inimest aastas.

Massvaktsineerimisega 1958.a. saavutati SEITSMEkordne haigestumise kasv (986 inimest, neist suri 30) – lk 12 (vt ka samal lehel graafikut).

https://www.terviseamet.ee/sites/default/files/Nakkushaigused/Haigestumine/nakkush_statistika/nakkus-ja_parasiithaigused_5_osa.pdf

Ühesõnga 1958.a. puhkes lastehalvatuse epideemia – täpselt nagu mujal maailmas kui Salki vaktsiin kasutusele võeti.

Ja nüüd Terviseamet presenteerib meile seda kui töövõitu.

Tänaseks on see ka avalikult teada, et Salki inaktiveeritud ehk siis surmatud viirusega vaktsiin (IPV) ei olnud sugugi alati piisavalt hästi surmatud. Näiteks 1955.aastal seesama vaktsiin nakatas USAs 400 000-st süstitud lastehalvatusse 40 000 (10%), neist jäi eluks ajaks osaliselt halvatuks 200 ja suri 10.

https://thevaccinereaction.org/2016/01/the-salk-polio-vaccine-tragedy/

Kui USAs teadlased hoiatasid kohe tootmisprotsessi käigus, et Salki vaktsiinis sisalduv viirus nakatab, paralüseerib, tapab lapsi ja nende pereliikmeid, siis Nõukogude teadlased muretsesid oma rahvale ikkagi selle Salki vaktsiini ja vaktsineerisid sellega Eestis aastatel 1957-1958 94295 inimest, Nagu eelpool juttu oli, siis samal aastal nakatus eesti rahvastikust lastehalvatusse 986 inimest, eluks ajaks halvatuks jäänute arv ei ole teada, suri 30 inimest – lk 17

Sama toimus ka USAs.

Kui Eestis Salki lastehalvatusevaktsiini kasutuselevõtuga seitsmekordistus haigestunute arv, siis USAs esimesel vaktsiiniaastal kasvas haigestumus 50% ja järgmisel vaktsiiniaastal lausa 80%

https://thevaccinereaction.org/2016/01/the-salk-polio-vaccine-tragedy/#_edn9

Selleks hetkeks (1959) kui nakatatud oli praktiliselt iga tuhandes inimene Eestimaal, leiti, et jah, tuleks ikka võtta kastutusele mingi teine vaktsiin – läks natuke sitasti...

Isegi suur vaktsiinide promoja ning rotaviiruse vaktsiini kaaslooja on oma raamatus The Cutter Incident: How America’s First Polio Vaccine Led to the Growing Vaccine Crisis kirjutanud, et tolle vaktsiini põhjustatud haigus oli hullem kui haigus mille põhjustanuks tavaline metsik lastehalvatuse viirus.

https://thevaccinereaction.org/2016/01/the-salk-polio-vaccine-tragedy/

https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC1383764/

1959.a. hakati Eestis vaktsineerimina lastehalvatuse suukaudse elusvaktsiiniga (OPV). Tolleks hetkeks aga oli lastehalvatus Eestimaale juba tiiru peale teinud ja epideemia taandunud.

https://www.terviseamet.ee/sites/default/files/Nakkushaigused/Haigestumine/nakkush_statistika/nakkus-ja_parasiithaigused_5_osa.pdf lk 4

TEETANUS

Terviseameti reklaambrožüüris on kirjas, et 1939.aastal haigestus 10 inimest, 1951.hakati vaktsineerima ja 2017.a. haigestus ainult 1 inimene.

Mõelda vaid võrreldes II maailmasõjaeelse ajaga on haigestumine vähenenud lausa 90%.

Sama hästi aga oleks võinud tabelisse panna aastaarvuks 1948.a. - haigestunuid 0, siis 1951. mil hakati vaktsineerima ja kõrvale 2017.a. kui haigestus 1 inimene. Oleksime tulemuseks saanud, et teetanusse haigestumine on suurenenud võrreldes vaktsineerimiseelse ajaga 100%.

https://www.terviseamet.ee/sites/default/files/content-editor/Nakkushaigused/Statistika/Statistikakogumikud/nakkus-ja-parasiithaigused_eestis-6.pdf lk 52

Mis mõtet on sellist eksitavat statistikat teha? Terviseamet oleks võinud ausalt välja tuua, et hoolimata 1951-sel alanud vaktsineerimisest kõik järgnevad 70 aastat haigestus stabiilselt 0-8 inimest teetanusse.

Vaktsineeri või ära vaktsineeri.

Piinlik lihtsalt vaadata kuidas Terviseamet järjekordselt vassib ja moonutab statistikat, otsides kuskil ajaloohämarusest välja kõige suurema haigestumisega aasta, lükib sinna vahele vale aastaarvu massvaktsineerimise alustamise kohta ja siis kõige tipuks võrdleb seda 21.sajandiga.

LEETRID

Kuna Terviseamet tänapäeval väidab, nagu oleks Eestis leetrite vastu vaktsineerima hakatud 1967-ndal aastal ja et 1965.a. haigestus leetritesse 22850 inimest (st vaktsiin päästis maailma), siis soovitan süveneda Terviseameti ametlikesse aastaraamatutesse, mis toovad välja TEGELIKUD faktid.

Eestis alustati leetrite vastase vaktsineerimisega 1964.a. Elusvaktsiin nimega "Leningrad-16" nakatas 1965- 1966-ndal aastal Eestis leetritesse 42665 inimest! Seepeale korjati vaktsiin ära. Tsiteerin Terviseameti aastaraamatut: https://www.terviseamet.ee/sites/default/files/Nakkushaigused/Haigestumine/nakkush_statistika/nakkus-ja_parasiithaigused_5_osa.pdf „tulemused olid ebarahuldavad, sest paljud kaitsepoogitud haigestusid vaatlusaja jooksul”.

1966.a. tõmmati ebaoõnnestumise peale veidi hinge ja ei süstitud Eestis mitte ühtegi leetrite vaktsiini.

1967.a. alustati UUESTI vaktsineerimisega, mitte EI ALUSTATUD sellega. Seekord tuldi välja nüüd juba Moskva Viiruspreparaatide Instituudis valmistatud leetrite elusvaktsiiniga. Järgnevatel aastatel kerkis leetritesse haigestumine taas 3000-9000 inimeseni aastas.

Aga ei väsitud katsetamisega....vahepeal leetritesse haigestumine jõudis kenasti kunagise 1960ndate tasemeni.

1982.aastal tuldi mõttele tegeleda REvaktsineerimisega, mille peale leetritesse haigestumine taaskord MITMEkordistus 6000 inimeseni aastas, kusjuures pooled neist (3614) olid varem kaitsepoogitud.

Peale elusvaktsiiniga tekitatud epideemiat vähenes leetritesse haigestumine aegamisi ca 100 inimeseni aastas.

1992.-1993. otsustati korrata eksperimenti ja teatud inimgruppe REvaktsineerimida (Kanadast humanitaarabina saabunud vaktsiiniga), taaskord leetritesse haigestumine KOLMEkordistus ning tõusis 300 inimeseni aastas (75% ehk 202 tk neist haigestunutest olid varemalt kaitsepoogitud) (vt allolevat graafikut).