Terviseamet oma kenas reklaambrožüüris toob välja, et 1958.a. haigestus lastehalvatusse 986 inimest ning 2017.a. on haigestunuid 0.
Sujuvalt on avalikkusele presenteerivatast statistikast välja jäetud jäetud asjaolu, et kui 1957.a. hakati Eesti NSV-s lastehalvatuse vaktsiini süstima oli haigestunuid 139 inimest aastas.
Massvaktsineerimisega 1958.a. saavutati SEITSMEkordne haigestumise kasv (986 inimest, neist suri 30) – lk 12 (vt ka samal lehel graafikut).
Ühesõnga 1958.a. puhkes lastehalvatuse epideemia – täpselt nagu mujal maailmas kui Salki vaktsiin kasutusele võeti.
Ja nüüd Terviseamet presenteerib meile seda kui töövõitu.
Tänaseks on see ka avalikult teada, et Salki inaktiveeritud ehk siis surmatud viirusega vaktsiin (IPV) ei olnud sugugi alati piisavalt hästi surmatud. Näiteks 1955.aastal seesama vaktsiin nakatas USAs 400 000-st süstitud lastehalvatusse 40 000 (10%), neist jäi eluks ajaks osaliselt halvatuks 200 ja suri 10.
Kui USAs teadlased hoiatasid kohe tootmisprotsessi käigus, et Salki vaktsiinis sisalduv viirus nakatab, paralüseerib, tapab lapsi ja nende pereliikmeid, siis Nõukogude teadlased muretsesid oma rahvale ikkagi selle Salki vaktsiini ja vaktsineerisid sellega Eestis aastatel 1957-1958 94295 inimest, Nagu eelpool juttu oli, siis samal aastal nakatus eesti rahvastikust lastehalvatusse 986 inimest, eluks ajaks halvatuks jäänute arv ei ole teada, suri 30 inimest – lk 17
Sama toimus ka USAs.
Kui Eestis Salki lastehalvatusevaktsiini kasutuselevõtuga seitsmekordistus haigestunute arv, siis USAs esimesel vaktsiiniaastal kasvas haigestumus 50% ja järgmisel vaktsiiniaastal lausa 80%
Selleks hetkeks (1959) kui nakatatud oli praktiliselt iga tuhandes inimene Eestimaal, leiti, et jah, tuleks ikka võtta kastutusele mingi teine vaktsiin – läks natuke sitasti...
Isegi suur vaktsiinide promoja ning rotaviiruse vaktsiini kaaslooja on oma raamatus The Cutter Incident: How America’s First Polio Vaccine Led to the Growing Vaccine Crisis kirjutanud, et tolle vaktsiini põhjustatud haigus oli hullem kui haigus mille põhjustanuks tavaline metsik lastehalvatuse viirus.
1959.a. hakati Eestis vaktsineerimina lastehalvatuse suukaudse elusvaktsiiniga (OPV). Tolleks hetkeks aga oli lastehalvatus Eestimaale juba tiiru peale teinud ja epideemia taandunud.
Millise näite Terviseamet oma reklaamidest sujuvalt „väljaunustanud” on?
Hib ehk B-tüübi hemofiilusnakkus, millesse haigestumine tõusis meie lähiminevikus plahvatuslikult, loomulikult siis kui vaktsiin lisati immunisseerimiskavasse. Võrreldes vaktsiinieelse ajaga on HIB-sse nakatumine tõusnud 10 korda.
Esimesel vaktsiiniaastal tõusis neljakordseks ja nüüd püsib võrreldes vaktsiinieelse ajaga ehk siis 2002-2004-aastaga 10-kordsena (vt allpool tabelit – allikas Terviseameti kodulehelt statistika).
B-hepatiidist ja vaktsiinist pole mõtet üldse rääkida, B-hepatiidil (vaktsiin olemas) ja C-hepatiidil (vaktsiini pole) on samad levikuteed, haigestumine aga väheneb mõlema puhul täpselt samas tempos olenevata vaktsiini olemasolust või mitteolemasolust.
Terviseameti reklaambrožüüris on kirjas, et 1939.aastal haigestus 10 inimest, 1951.hakati vaktsineerima ja 2017.a. haigestus ainult 1 inimene.
Mõelda vaid võrreldes II maailmasõjaeelse ajaga on haigestumine vähenenud lausa 90%.
Sama hästi aga oleks võinud tabelisse panna aastaarvuks 1948.a. - haigestunuid 0, siis 1951. mil hakati vaktsineerima ja kõrvale 2017.a. kui haigestus 1 inimene. Oleksime tulemuseks saanud, et teetanusse haigestumine on suurenenud võrreldes vaktsineerimiseelse ajaga 100%.
Mis mõtet on sellist eksitavat statistikat teha? Terviseamet oleks võinud ausalt välja tuua, et hoolimata 1951-sel alanud vaktsineerimisest kõik järgnevad 70 aastat haigestus stabiilselt 0-8 inimest teetanusse.
Vaktsineeri või ära vaktsineeri.
Piinlik lihtsalt vaadata kuidas Terviseamet järjekordselt vassib ja moonutab statistikat, otsides kuskil ajaloohämarusest välja kõige suurema haigestumisega aasta, lükib sinna vahele vale aastaarvu massvaktsineerimise alustamise kohta ja siis kõige tipuks võrdleb seda 21.sajandiga.
Kuna Terviseamet tänapäeval väidab, nagu oleks Eestis leetrite vastu vaktsineerima hakatud 1967-ndal aastal ja et 1965.a. haigestus leetritesse 22850 inimest (st vaktsiin päästis maailma), siis soovitan süveneda Terviseameti ametlikesse aastaraamatutesse, mis toovad välja TEGELIKUD faktid.
Eestis alustati leetrite vastase vaktsineerimisega 1964.a. Elusvaktsiin nimega "Leningrad-16" nakatas 1965- 1966-ndal aastal Eestis leetritesse 42665 inimest! Seepeale korjati vaktsiin ära. Tsiteerin Terviseameti aastaraamatut: https://www.terviseamet.ee/sites/default/files/Nakkushaigused/Haigestumine/nakkush_statistika/nakkus-ja_parasiithaigused_5_osa.pdf„tulemused olid ebarahuldavad, sest paljud kaitsepoogitud haigestusid vaatlusaja jooksul”.
1966.a. tõmmati ebaoõnnestumise peale veidi hinge ja ei süstitud Eestis mitte ühtegi leetrite vaktsiini.
1967.a. alustati UUESTI vaktsineerimisega, mitte EI ALUSTATUD sellega. Seekord tuldi välja nüüd juba Moskva Viiruspreparaatide Instituudis valmistatud leetrite elusvaktsiiniga. Järgnevatel aastatel kerkis leetritesse haigestumine taas 3000-9000 inimeseni aastas.
Aga ei väsitud katsetamisega....vahepeal leetritesse haigestumine jõudis kenasti kunagise 1960ndate tasemeni.
1982.aastal tuldi mõttele tegeleda REvaktsineerimisega, mille peale leetritesse haigestumine taaskord MITMEkordistus 6000 inimeseni aastas, kusjuures pooled neist (3614) olid varem kaitsepoogitud.
Peale elusvaktsiiniga tekitatud epideemiat vähenes leetritesse haigestumine aegamisi ca 100 inimeseni aastas.
1992.-1993. otsustati korrata eksperimenti ja teatud inimgruppe REvaktsineerimida (Kanadast humanitaarabina saabunud vaktsiiniga), taaskord leetritesse haigestumine KOLMEkordistus ning tõusis 300 inimeseni aastas (75% ehk 202 tk neist haigestunutest olid varemalt kaitsepoogitud) (vt allolevat graafikut).
PUNETISEDTerviseamet kuulutab, et 1993ndal aastal haigestus punetistesse 23446 inimest ja 2017-ndal mitte ühtegi - 100%-line võit. Märkimata on aga jäetud see, et tegelikult alustati punetiste vastu vaktsineerimist pool aastat enne epideemiat, ehk siis 1992 II poolel.
Niisiis, mitte 1993.ndal vaid 1992.aasta lõpus alustati massvaktsineerimist punetiste ja mumpsi vastu.
Seepeale tekkis Eestis 1993-ndal aastal epideemia, eelnevate aastate tavapärase 1200-1500 haigestunu asemel haigestus punetistesse 23446 inimest (!!!) - lk 88 Elusvaktsiini kasutuselevõtuga punetistesse haigestumine 20-kordistus samal aastal!
Ja siis järgnevatel aastatel vähenes punetistesse haigestumine kõigepealt tavapärase 1600 inimeseni ja kukkus siis aasta aastalt kuni tänase seisuni. Ühesõnaga nakatati elusvaktsiiniga kõik, keda nakatada andis ja peale seda nimetati see vaktsiini töövõiduks.
Terviseamet on oma reklaambrožüüris näiteks toonud, et 1968-ndal aastal haigestus mumpsi 13186 inimest ning vaktsineerimisega alustati 1981.a.
Märkimata on jäänud aga see, et kui haigestumine oli vähenenud 186 inimeseni aastas, tuli 1992.a. lõpus uus lääne vaktsiin (humanitaarabi korras Kanadast saadud), mis põhjustas siin vahepeal mumpsi epideemia (samamoodi nagu punetistega – sama vaktsiin).
1993.ndal aastal ehk siis vaktsiiniaastal haigestus senise tavapärase 100-200 inimese asemel 2470 inimest aastas – uue elusvaktsiiniga sisuliselt kümnekordistati igaaastast mumpsi haigestumist – lk 66
Kusjuures haigestusid tavapärast 3-4-aastaste asemel just 10-14 aastased – lk 67
1997-ndal aastal alustati 13.-14.aastaste noorukite massilise revaktsineerimisega (lk 72), jällegi plahvatuslikult kasvas mumpsi haigestumine (vt allpool olevat graafikut - 1997/1998.a.), haigestumine kümnekordistus,
1998-ndal aastal haigestus 1127 inimest (lk 66), neist pooled (577 tk - lk 84) olid eelnevalt vaktsineeritud.
Loomulikult peale seda kui mumps oli Eestile tiiru peale teinud, vähenes mumpsi haigestumine koheselt jälle tavapärasele tasemele, et siis lõpuks sisuliselt hääbuda nagu kõiki muude nakkushaigustega asi käib.
Terviseameti reklaamlehtedel on kirjas, et läkaköhasse haigestus 1958.a. 6196 inimest ja vaktsiin saabus 1957.a.
Tõepoolest seekord vastab reklaamlehel avaldatu tõele ning läheb kokku Terviseameti aastaraamatutes avaldatud statistikaga.
Aga vaatame natuke ajalugu....
1956.a. haigestus läkaköhasse 1617 inimest.
1957.a. hakati vaktsineerima ning taaskord õnnestus tekitada epideemia – haigestunute arv kahekordistus (3245 inimest – suri 7 inimest),
Järgneval vaktsiiniaastal lausa neljakordistus haigestunute arvu (6196 inimest – suri 14 inimest) võrreldes vaktsiineerimise alustamisele eelnenud aastaga.
Seda muidugi Terviseameti on reklaamlehes välja ei too, aga vanades statistikakogumites on kõik must-valgelt kirjas.
Kokku haigestus vaktsiiniaastal ja sellele järgnevatel kuuel aastal läkaköhasse nakatada 20 000 inimest.
Kunstlikult tekitatud epideemia tegi Eestile ringi peale ning läkaköhasse haigestumine vähenes stabiilselt kuni 1980ndateni
Mainimata ei saa jätta ka asjaolu, et vaatamata vaktsineerimisele on läkaköha suuremaid puhanguid olnud 80-ndate lõpust alates iga 7-12 aastat tagant, viimati 2003-ndal ja 2010-ndal aastal.
LASTEHALVATUS
Terviseamet oma kenas reklaambrožüüris toob välja, et 1958.a. haigestus lastehalvatusse 986 inimest ning 2017.a. on haigestunuid 0.
Sujuvalt on avalikkusele presenteerivatast statistikast välja jäetud jäetud asjaolu, et kui 1957.a. hakati Eesti NSV-s lastehalvatuse vaktsiini süstima oli haigestunuid 139 inimest aastas.
Massvaktsineerimisega 1958.a. saavutati SEITSMEkordne haigestumise kasv (986 inimest, neist suri 30) – lk 12 (vt ka samal lehel graafikut).
https://www.terviseamet.ee/sites/default/files/Nakkushaigused/Haigestumine/nakkush_statistika/nakkus-ja_parasiithaigused_5_osa.pdf
Ühesõnga 1958.a. puhkes lastehalvatuse epideemia – täpselt nagu mujal maailmas kui Salki vaktsiin kasutusele võeti.
Ja nüüd Terviseamet presenteerib meile seda kui töövõitu.
Tänaseks on see ka avalikult teada, et Salki inaktiveeritud ehk siis surmatud viirusega vaktsiin (IPV) ei olnud sugugi alati piisavalt hästi surmatud. Näiteks 1955.aastal seesama vaktsiin nakatas USAs 400 000-st süstitud lastehalvatusse 40 000 (10%), neist jäi eluks ajaks osaliselt halvatuks 200 ja suri 10.
https://thevaccinereaction.org/2016/01/the-salk-polio-vaccine-tragedy/
Kui USAs teadlased hoiatasid kohe tootmisprotsessi käigus, et Salki vaktsiinis sisalduv viirus nakatab, paralüseerib, tapab lapsi ja nende pereliikmeid, siis Nõukogude teadlased muretsesid oma rahvale ikkagi selle Salki vaktsiini ja vaktsineerisid sellega Eestis aastatel 1957-1958 94295 inimest, Nagu eelpool juttu oli, siis samal aastal nakatus eesti rahvastikust lastehalvatusse 986 inimest, eluks ajaks halvatuks jäänute arv ei ole teada, suri 30 inimest – lk 17
Sama toimus ka USAs.
Kui Eestis Salki lastehalvatusevaktsiini kasutuselevõtuga seitsmekordistus haigestunute arv, siis USAs esimesel vaktsiiniaastal kasvas haigestumus 50% ja järgmisel vaktsiiniaastal lausa 80%
https://thevaccinereaction.org/2016/01/the-salk-polio-vaccine-tragedy/#_edn9
Selleks hetkeks (1959) kui nakatatud oli praktiliselt iga tuhandes inimene Eestimaal, leiti, et jah, tuleks ikka võtta kastutusele mingi teine vaktsiin – läks natuke sitasti...
Isegi suur vaktsiinide promoja ning rotaviiruse vaktsiini kaaslooja on oma raamatus The Cutter Incident: How America’s First Polio Vaccine Led to the Growing Vaccine Crisis kirjutanud, et tolle vaktsiini põhjustatud haigus oli hullem kui haigus mille põhjustanuks tavaline metsik lastehalvatuse viirus.
https://thevaccinereaction.org/2016/01/the-salk-polio-vaccine-tragedy/
https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC1383764/
1959.a. hakati Eestis vaktsineerimina lastehalvatuse suukaudse elusvaktsiiniga (OPV). Tolleks hetkeks aga oli lastehalvatus Eestimaale juba tiiru peale teinud ja epideemia taandunud.
https://www.terviseamet.ee/sites/default/files/Nakkushaigused/Haigestumine/nakkush_statistika/nakkus-ja_parasiithaigused_5_osa.pdf lk 4
TEETANUS
Terviseameti reklaambrožüüris on kirjas, et 1939.aastal haigestus 10 inimest, 1951.hakati vaktsineerima ja 2017.a. haigestus ainult 1 inimene.
Mõelda vaid võrreldes II maailmasõjaeelse ajaga on haigestumine vähenenud lausa 90%.
Sama hästi aga oleks võinud tabelisse panna aastaarvuks 1948.a. - haigestunuid 0, siis 1951. mil hakati vaktsineerima ja kõrvale 2017.a. kui haigestus 1 inimene. Oleksime tulemuseks saanud, et teetanusse haigestumine on suurenenud võrreldes vaktsineerimiseelse ajaga 100%.
https://www.terviseamet.ee/sites/default/files/content-editor/Nakkushaigused/Statistika/Statistikakogumikud/nakkus-ja-parasiithaigused_eestis-6.pdf lk 52
Mis mõtet on sellist eksitavat statistikat teha? Terviseamet oleks võinud ausalt välja tuua, et hoolimata 1951-sel alanud vaktsineerimisest kõik järgnevad 70 aastat haigestus stabiilselt 0-8 inimest teetanusse.
Vaktsineeri või ära vaktsineeri.
Piinlik lihtsalt vaadata kuidas Terviseamet järjekordselt vassib ja moonutab statistikat, otsides kuskil ajaloohämarusest välja kõige suurema haigestumisega aasta, lükib sinna vahele vale aastaarvu massvaktsineerimise alustamise kohta ja siis kõige tipuks võrdleb seda 21.sajandiga.
LEETRID
Kuna Terviseamet tänapäeval väidab, nagu oleks Eestis leetrite vastu vaktsineerima hakatud 1967-ndal aastal ja et 1965.a. haigestus leetritesse 22850 inimest (st vaktsiin päästis maailma), siis soovitan süveneda Terviseameti ametlikesse aastaraamatutesse, mis toovad välja TEGELIKUD faktid.
Eestis alustati leetrite vastase vaktsineerimisega 1964.a. Elusvaktsiin nimega "Leningrad-16" nakatas 1965- 1966-ndal aastal Eestis leetritesse 42665 inimest! Seepeale korjati vaktsiin ära. Tsiteerin Terviseameti aastaraamatut: https://www.terviseamet.ee/sites/default/files/Nakkushaigused/Haigestumine/nakkush_statistika/nakkus-ja_parasiithaigused_5_osa.pdf „tulemused olid ebarahuldavad, sest paljud kaitsepoogitud haigestusid vaatlusaja jooksul”.
1966.a. tõmmati ebaoõnnestumise peale veidi hinge ja ei süstitud Eestis mitte ühtegi leetrite vaktsiini.
1967.a. alustati UUESTI vaktsineerimisega, mitte EI ALUSTATUD sellega. Seekord tuldi välja nüüd juba Moskva Viiruspreparaatide Instituudis valmistatud leetrite elusvaktsiiniga. Järgnevatel aastatel kerkis leetritesse haigestumine taas 3000-9000 inimeseni aastas.
Aga ei väsitud katsetamisega....vahepeal leetritesse haigestumine jõudis kenasti kunagise 1960ndate tasemeni.
1982.aastal tuldi mõttele tegeleda REvaktsineerimisega, mille peale leetritesse haigestumine taaskord MITMEkordistus 6000 inimeseni aastas, kusjuures pooled neist (3614) olid varem kaitsepoogitud.
Peale elusvaktsiiniga tekitatud epideemiat vähenes leetritesse haigestumine aegamisi ca 100 inimeseni aastas.
1992.-1993. otsustati korrata eksperimenti ja teatud inimgruppe REvaktsineerimida (Kanadast humanitaarabina saabunud vaktsiiniga), taaskord leetritesse haigestumine KOLMEkordistus ning tõusis 300 inimeseni aastas (75% ehk 202 tk neist haigestunutest olid varemalt kaitsepoogitud) (vt allolevat graafikut).