Lugu 13

​

Tere, kirjutan Teile oma loo...
Aastal 2016 jäin lapseootele, küll äärmiselt raskelt sest olin rasestuda püüdnud 2,5 aastat. Hiljem nagu ämmaka jutust selgus võis olla põhjus ka minu kauaaegses beebi pillide võtmises, võtsin neid kokku 2006-2014 aastatel. Ühesõnaga jah tagajärg masendav. Rasestumisega oli raskusi, arste pidi sai käidud niipalju, et mul tekkis juba oksetunne kui mõtlesin et jälle pean minema, samuti käis ka mees. Ühel hetkel loobusin arstidest ja ütlesin, et kõik - ei tule siis ei tule, ju pole loodud.

 

Aga siiski juhtus ime ja olin olnud rase pea 2 kuud enne kui avastasin. Rasedus kulges enamvähem hästi, lõpp oli raske sest tekkisid tursed ja paistetus ning vett oli kehas palju. Ise laps ei sündinud, kutsuti esile esimene rasedus olles ise vanuses 31. Sünnitus kestis 6 tundi 24 minutit. Kiire esimese kohta!

Kõik oli hästi, kuid millegipärast sündides laps ei nutnud nagu olen näinud, ta lihtsalt oli... Siis võeti ta ära ja viidi minema, kui toodi tagasi, oli ta veel rohkem kuidagi teistsugune. Ühesõnaga jant algas ja last rinnale ei saanud, sest ta keeldus sellest ja lihtsalt oli, ilma hääleta. Jäime ööseks haiglasse, et hommikul arstid üle vaataks. Olin terve öö üleval ja üritasin toita teda aga mitte ühtki tilk. Sain ta küll rinnale korraks aga lasi lahti nagu oleks väsinud. Aga ma koguaeg üritasin uuesti ja uuesti.

Hommikul selgus, et lapsel on palavik ja oli näha kaugele et tal kehva. Koheselt tehti analüüsid ja selgus,et väike põletik. Hmm kuidas, millest miks? Ei mingit vastust, ainult et see võibki nii olla osadel. Ok, kuna olin esimest korda ema ja ülimalt väsinud ja väga frustreeritud olekus ei saanud ma miskit aru ja noogutasin, et okei ju siis peab olema.

 

Asi muutus äkitsi väga kriitiliseks, sest kui lapse analüüside tulemused tulid võeti ta minult ära ning viidi intensiivi. Selleks hetkeks oli ta üleni paistes ja punane nagu põlenud ma ei mõistnud miks ja kuidas, sest arstid seletasid vaid et ju läks sünnitusel midagi valesti ikka. Aga mis? Mina ei teadnud küll et oleks valesti olnud/läinud. See, et ta oli vaikne olnud natuke aga siiski mitte midagi erilist.

Kokku oli ta intensiivis 5 päeva, täiesti loid ja eemal. Rinnast keeldus. Rinna andmine oli kohati ütleks et võigas, sest käisid mitmed kes süüdistasid mind, et ma ei suuda ei oska rinnale last saada ning sikutasid ja vinnasid mu rindu niiet mul olid rinnad sinikates ja verepiisad tulid piima asemel.

​

Kuni lõpuks peae 2 päeva piinu tuli üks noorem nõustaja kes ütles et nii ei saa jätkuda, kus siiani on oldud ja miks mulle ei anta rinnapumpa? Ma ei teadnud isegi, mis see on? Keegi pole rääkinud, vaid öeldi et olen mõtetu ja tänapäeva ema kes tahab kunsttoitu anda. Aga ma ei tahtnud, te ise ütlesite, et nüüd peame andma kunsttoitu,sest sina piima ei anna. Aga ma püüdsin, väga püüdsin, igatepidi, läbi nutu ja valu ja ahastuse aga ei miskit. Lõpuks sain pumba ja sain piima ka kätte. Tänud sellele noorele nõustajale/arstile kes mind aitas ja nõustas. Ning ma sain oma lapsele piima, küll jah pumbatuna aga sain siiski ja nii ma pumpasingi päevad ja ööd läbi et last aidata intensiivis. Koheselt oli näha ka muutuseid ja asi paranes. Millest see oli ei öeldud ja ei tea tänaseni. Lihtsalt aiman et muutus kõik peale k-vitamiini süsti ning lisaks kõik muud süstid mis ta sai, seda on ikka värskele olevusele liiast.

 

Koju saime siis 6ndal päeval ning nädal hiljem sain ka kodus rahulikult lapse rinnale niiet lõppes pumpamine ka. Niiet ma pole mitte kehva ema vaid asi oli milleski muus. Kuid kõik tundus hea... Kuniks saabusid vaktsiini ajad.

Esimeseks EngerixB siis Pentaxim. Kõige hullem oli Rotarix mille järel laps paistetas üles ja karjus 2 tundi peale vaktsiini kuni öösel kella 1ni lakkamatult mitte miski ei aidanud. Lõpuks läksime kiirabisse aga kogemata pole midagi, küsiti vaid et millal vaktsineeriti? Ütlesin et päeval umbes lõunast, noogutas pead ja ütles et siis jah võib olla sellest. Misasja võib olla sellest?

Nii me sealt tagasi tulime ja jant jätkus pidevalt, nahk oli punne täis. Jälle selline efekt nagu laps põlenud. Nuttis. Vähkres. Ei maganud hästi. Kõht lahti. Palavik. Nina kinni, paistetamine. Uskumatu jah ikka tõmbus tagasi, ja lõi taas välja. Käisime nahaarstil. Allergoloogi juures. Erakliinikus. Ja kõigil sama vastus, pole allergiaid. Atoopiline dermatiit on! Ravi ei ole, on vaid kreemid mis leevendavad. Ahhhh? Terve elu sügeleb ja piinleb?

Pluss lapsel olid kakamisega probleemid, ta ei saanud lihtsalt seda teha. Sest valus oli ja kõik oli kinni. Mul on raske seda meenutada kui põrandal koos oma kolmekuusega nutsin ja karjusin ning mu õde kõrvalt helistas arstile ja palus et mis saab, mis see on? Perearst vastas vaid, et läheb üle anna lahtistit! Kuidas saab rinnapiimal oleval lapsel nii minna? Miks? Mõistan et tehispiim tekitab seda aga rinnapiimal laps ja... Igatahes sai lahtistit antud ja sain süüdistuse, et pean oma menüü üle vaatama.

Sai seegi äärmustesse viidud ja lõpuks sõin vaid riisi, mis viis selleni, et piima oli vähe. Ning pöördusin oma arsti poole kes meil sünnitusel haiglas oli. Ning tema suur imestus oli, et kuidas saab kästa imetaval emal süüa vaid riisi? Ja välistada kõik hea ja parem mis piima teket soodustab ja imikul on seda vaja. Ühesõnaga käskis ta koheselt igasugu piirangud lõpetada. Süüa normaalselt ja talitada oma sisetunde järgi. Nii ma tegin. Sest Lõpuks viis asi selleni et kästi ka rinnapiimast loobuda kuna sellepärast ongi laps kärnas! Aga mina ei jätnud ja jätkasin. Ning kui olin kasutanud kõiki kreeme ja asju et lapsel parem oleks, lõpetasin ka selle osa ära sest mõttetu, kui ei toimi.

Võtsin kasutusele kõik loodusliku. Ja asi hakkas paranema. Küll oli ka raskeid hetki taas aga läks kergemaks. Viimane süst oli 13.11.2017 rohkem pole teinud ja ei tee ka. Sest järeldusele jõudsin vaid ise, polnud ka ennem kursis vaktsiinikahjustustega. Aga nägin seost, et peale vaktsineerimisi need asjad kõik juhtusid. Ja siis taandusid ja uue süsti järel jälle kõik algas. Siis hakkasin rohkem uurima ja juhtusin kogemata ühe lingi peale ning kirjutas mu sõbranna kes rääkis loo ning imestasin et mu kahtlustel ongi tõepõhi all. Vaktsiinid tekitavad selliseid asju! Täna olen seisus kus perearst tahab teha aastase vaktsiini. See oleks pidanud meil olema meil 8 kuud tagasi juba aga olen edasi lükanud ja nüüd käisime ka arstile rääkimas, et ei soovi teha enne kui tõestatakse vastupidist. Ehk et kui tõestate milleks ja kas neid on ikka vaja. Sain saarekirja uuringutele, mis toimuvad 9 jaanuaril ning siis peaks selguma kas last võib vaktsineerida või mitte.

Imelik on ka asja juures see et kui perearstil käisime siis väitis ta, et meil pole registreeeitud vaktsiinide tagajärjel mingeid probleeme. Kuidas ei ole. Me käisime kiirabis kõik ju registreeritakse? Mul on vestlused perearstiga olemas kus ta ise ütleb, et ta kardab, et asi võib olla vaktsiinis. Ja nüüd siis ütleb, et registreeritud pole? Aga miks sa ise ei registreerinud siis, sina kui perearst pead ju tegema seda? Lõppes meie vestlus arstiga nii, et ta käskis kabinetist lahkuda muidu läheb asi inetuks! Ahhhh? Edu Teile!

​

***

​

Hea lapsevanem! Kui kahtlustad, et sinu lapsel võib olla vaktsiinikahjustus, kirjuta oma lugu Vaktsiinikahjustusega Laste Vanemate Ühingule. Soovi korral tagame anonüümsuse.

​

​