Kirjuta meile

Kui märkad, et peale vaktsineerimist on lapse käitumine või tervis muutunud ja kahtlustad oma lapsel vaktsiini kõrvalmõju, siis kirjuta meile oma lugu või küsimus.

Aitame leida lahendusi.

Teie nõusolekul avaldame loo anonüümselt, mis võib aidata teisi peresid.

Ühingu liikmeks astumiseks palume saata meile avaldus.

Avalduse saad täita SIIN  

  • White Facebook Icon
Tel: +372 502 5300
A/a EE227700771003450737
Vaktsiinikahjustusega Laste Vanemate Ühing

Unique visitors

© 6.01.2019 created by Vaktsiinikahjustusega Laste Vanemate ühing

 

Lugu 7

Tahaksin jagada oma loo, äkki kellelgi on abi ja keegi teeb oma tööd vastutustundlikumalt. Mul on 19aastane poeg. Rasedus ja sünd kulges kõik probleemideta ja õigeaegselt, kuni nabanöör sündida ei lasknud ja arsti kiirel sekkumisel päästeti lapse elu esimest korda. Suured tänud dr. Zuppingule, Teie peale mõtleb ka noormees ise aegajalt. Kohe esimesel elupäeval tehti esimene vaktsiin. Järgmisel päeval oli laps väga viril ja mulle tuli appi keegi õde. Ta vaatles lapse hüppeliigesel karedat nahka ja ütles, et laps on allergik ning möödaminnes mainis, et talle poleks tohtinud teha vaktsiini. Ei osanud ma selle infoga tol ajal midagi kurja ette kujutada. Aga allergia läks kohutavaks. Ta sai ainult rinnapiima ja kogu toit oli läbi mõeldud. Leidsime allergoloogi, kes ütles, et sellist allergikut on tema praktikas olnud 5 last. Ta võis süüa pikka aega vaid kümnel sõrmel loetavaid toiduaineid. Tal oli mitu eluohtlikku seisundit kala, piima ja hernestega. Need kolm ja lisaks pähekel jäid keelatuks siiani, ülejäänutest kasvas aja jooksul välja. Allergoloog keelas ära ilma tema loata vaktsiinide tegemise. Vist ühele andis ta ka väiksena loa. 
Kooli sai iga aasta alguses viidud tervisetõend ja allergoloogi tõendi, koos vaktsiini infoga. Umbes viiendas klassis tuli laps koolist koju ja ma nägin tal süstlajälge. Minu küsimusele vastas ta, et ta ütles kooli arstile, et talle ei tohi teha vaktsiini. Arst väitis vastuvaidlematult, et see pole vaktsiin ja tegi ruttu süsti. Ma olin šokis. Ma ei mäleta enam täpselt süstis paranemise perioodi, kuid sama kooliaasta kevadel oli platsis esimest korda õietolmuallergia. Allergoloog väitis, et talle poleks tohtinud teha seda süsti. Iga kevad on kulgenud väga raskelt. Ta sümptomid tekivad juba veebruar-märts, kui sadu km eemal taimed õitsevad, kuid meil veel lumi maas. Korduvalt on ta istunud hommikul voodiserval ja öelnud, et ta enam ei kannata seda valu ja ei taha enam elada. Kui raske peab see olema??? Mõni õpetaja on öelnud, et noormees on simulant, kuna hommikul kooli ei saa, aga õhtul mängib õues palli. Õietolmuallergia ongi selline, eriti kui kulg on mitu kuud järjest. Selle allergiaga on ka õppevõime ka heal õpilasel olematu, kuid eksamid ja tasemetööd on kõik kevadel.
Minu poja loost võiks kolme asja õppida:

1. Enne vaktsineerimist peab lapse põhjalikult läbi vaatama ja süstimata ei peaks jätma vaid ema kirjalikul soovil vaid ka arsti ettekirjutusel.
2. Kui vaktsiin on ühe arsti poolt keelatud v ema ei luba, siis mingi koolimeedik ei tohi mängida jumalat. Te ei saagi teada, mis valu ja kannatusi see otsus võib mängida inimese elus
3. Kooli med. töötajal ei tohiks olla vaktsineerimise õigust, kuna teada peaks olema õpilase kogu haiguslugu ja suurem läbivaatuse oskus ning võimekus

***

Hea lapsevanem! Kui kahtlustad, et sinu lapsel võib olla vaktsiinikahjustus, kirjuta oma lugu Vaktsiinikahjustusega Laste Vanemate Ühingule. Soovi korral tagame anonüümsuse.