Lugu 41

 

Meie lugu.

​

Minu laps (esimene ja ainus) sündis kuu aega enne õiget aega. Ma polnud jõudnud veel vaktsineerimise teemat selgeks mõelda, sest tundus, et aega ju veel on. Nagu selgus - ei olnud. Esimesed vaktsiinid tehti sünnitusmajas ilma minult küsimata. Ärgem unustagem, et laps oli enneaegne ja lisaks kerge sünnitraumaga, mistõttu tema esimesed elupäevad möödusid intensiivravi osakonnas.

 

Kuna esimesed vaktsiinid olid nagunii tehtud ja perearst oli üsna jõuline natuur, lubasime teha ka järgmised vaktsiinid. Kuni viisikvaktsiinini 3,5-kuuselt (lükati 2 nädalat edasi, aga ma ei mäleta mille pärast).

​

Pärast seda süsti toimus lapse närvisüsteemis muutus. Poiss karjus igal õhtul mitu tundi umbes kuu aega järjest. "Targad" teadsid lohutada, et ilmselt on gaasiprobleemid. Enne süstimist neid "gaasiprobleeme" millegipärast polnud. Perearst kinnitas, et see on juhus ja vaevalt, et sellel midagi vaktsineerimisega pistmist on. Süda aga ütles muud.

​

Pärast seda ma oma last vaktsineerida pole lubanud. Lasteaia esimestel aastatel oli ta üsna haige, põhiliselt hingamisteede haigused. Mida aeg edasi, seda tervem. Hetkel on poiss 9-aastane ja läks kolmandasse klassi. Eelmisel aastal polnud vist kordagi haige. Aga närvikava on veidi ebastabiilne. Solvub ja ärritub väga kergesti, mõnikord läheb nii närvi, et hirm tuleb peale.

​

Kas ma seostan seda vaktsineerimisega? Raske öelda. Asi võib ka lihtsalt iseloomus olla. Aga seda ju ei saagi teada, kas pole?

 

***

​

Hea lapsevanem! Kui kahtlustad, et sinu lapsel võib olla vaktsiinikahjustus, kirjuta oma lugu Vaktsiinikahjustusega Laste Vanemate Ühingule. Soovi korral tagame anonüümsuse.

​