Lugu 42

 

Olen seda varem siia ka kirjutanud, aga teen seda uuesti. Selline "väike" asi, aga küllap suudab nii mõnigi teine ka samas olukorras olnu selle ära tunda. Lugu järgmine.

​

Mäletan, et kui mu laps oli umbes 4-kuune, nuttis ta öösiti lohutamatult. Võib öelda, et röökis ja lükkas end pulka. 1-3 tundi jutti umbes samal ajal iga öö. Lõpuks uinus kurnatusest. Perearst (vanem proua), ütles: “Aga lapsed nutavadki!”.

 

1 aastaselt saadud vaktsiini järel laps röökis kabinetis ja veel ka kliinikust lahkudes, kokku ca 2 tundi. Arstid kliinikus ei teinud teist nägugi. Fuajees tulid mõned võõrad memmed uurima, mis lapsega juhtus, miks ta sedasi nutab.

 

See oli minu jaoks viimane piisk. Täna tean, et kumbki nutt ei olnud normaalne. Muidu täiesti normaalne laps, kel kodus kõik korras, ei röögi sellises eas niimoodi. Alles nüüd teise lapsega suutsin ära seostada, et ka see 4-elukuu nutt oli ilmselt vaktsiinidega seotud.

 

Lisaks pole normaalne see, et süsti koht mädaneb, nagu tuberkuloosi puhul tihti on (ja juhtus ka minu omaga). Täna ei veena mind enam mitte miski lapsi torkima.

***

 

Hea lapsevanem! Kui kahtlustad, et sinu lapsel võib olla vaktsiinikahjustus, kirjuta oma lugu Vaktsiinikahjustusega Laste Vanemate Ühingule. Soovi korral tagame anonüümsuse.

​

​