Lugu 45

Minu poja lugu, kes on hetkel 12–aastane.

Rasedus läks hästi, samuti sünnitus. Beebina lasin talle teha kõik vaktsiinid. Uskusin ja usaldasin arsti, et nemad teavad ju minust rohkem ja nii peab ja nii teevad kõik ning see kaitseb minu last.

Iga kord peale vaktsineerimist oli meeletu kriiskav nutt, mis kestis päevi ja öid, soolestiku töö paigast ära ikka põhjalikult (gaasivalud oli kuni seitsmenda elukuuni), ei maganud (esimese täispika öö magas ta alles 3 aastaselt), ei söönud, palavik oli üle 39 mitu päeva, süsti koht paistes ja punane, kõva ja suur ning kuumas. Tavaliselt oli jalg või käsi siis üleni paistes ja punane ja kuumas. Siis arst ütles, et see normaalne, nii peabki ja nii see vaktsiin toimibki.

Õnneks ta arenes ilusti ja 10-kuuselt ütles lausa 8 sõna. Ta oli väga tark poiss oma vanuse kohta.

Aastaselt tehti leetrid-mumps-punetised vaktsiin ehk MMR ja siis muutus kõik - kõik terveks eluks. Mõned nädalad peale vaktsiini saamist laps enam ei rääkinud ühest päevast alates - päeva pealt oli vaikus. Kui ta autoga mängis, siis mängis vaid nii, et sõitiski sellega edasi-tagasi, kuid ei teinud ühtki häält juurde. Ei tulnud ühtki sõna. Algul arstid ütlesid, et küll hakkab uuesti, et see on vaid ajutine tagasilangus, et küll hakkab uuesti rääkima. Peab vaid ootama.

Aeg läks ja laps ei hakanudki enam rääkima. Perearst saatis meid uuringutele ja lapse teisel eluaastal selgus, et lapsel on ekspressiivne kõnehäire. Öeldi, et see laps ei hakka enam kunagi rääkima ja isegi see areng, mis praeguseni on näha, taandub kõik. Lisaks diagnoositi tal veel 3-aastaselt aurata migreen. See mõjub pojale väga halvasti. Sel hetkel ta ongi voodis kägaras mitme teki all pimedas. Ta kehatemperatuur langeb väga kiirelt ja ta hakkab oksendama. Kõige madalam temperatuur on tal olnud 34 kraadi ja see oli ikka päris ehmatav kogemus. Magab paar tundi ja asi jälle enam-vähem.

Igal aastal käime arstide juures kontrollis ja tuleme jälle uue, tema haigusloole lisandunud diagnoosiga. Enne kooli diagnoositi tal on veel ka psoriaas ja liigese põletik, gluteeni talumatus.

Uuesti hakkasid esimesed sõnad tulema suure töö peale 4-aastaselt, nelja ja pooleselt pani ta kaks sõna kokku. R-täht tuli üks kuu enne kooli.

Aeg ajalt käivad nn "hood", kus ta ei kuule ega näe oma ümber midagi ega kedagi vaid raiubki ainult oma rida. Ainuke viis teda maha rahustada on teda kinni hoides. Ja sellist käitumist on olnud meil alates neljandast eluaastast. Lisaks kahtlustatakse nüüd, et ta on autist.

Hetkel on seis selline, et ta käib tavakoolis, õpib tavaklassis, tavaprogrammi järgi, kuid ei suuda toime tulla õppimisega, mistõttu on taotlemisel, et laps saaks väikeklassi. Tal on raskusi aru saamisega. Raskusi ka siis, kui teha talle puust ja punaselt ette ehk maha kirjutamise vaev vaid. Ta vaatab ülesandele otsa ja ta ei saa aru, mida ta tegema peab. Koolis läheb raskemaks. Keeled on väga rasked.

Ta saab oma eluga hakkama tulevikus aga vajab selleks praegu järjepidevat suunamist. Ma olen õnnelik ema kui näen ,et ta tulevikus leiaks töökoha, kus ta saaks hakkama ja et oskaks majandada ning pere ära toita.

Nüüd aastaid hiljem ma oskan need asjad kokku viia. Need kõrvaltoimed nagu süstikoha punetus, kuumu, paistetus, kriiskav nutt päevi, rahutu olek, söögiisu langus jne tekkisid kõik peale vaktsineerimisi. Hiljem tekkisid muud häired ja haigused.

***

Hea lapsevanem! Kui kahtlustad, et sinu lapsel võib olla vaktsiinikahjustus, kirjuta oma lugu Vaktsiinikahjustusega Laste Vanemate Ühingule. Soovi korral tagame anonüümsuse.