Lugu 58

​

31.08.13 sündis siia ilma üks imearmas poisiklutt. Sünnitus oli suhteliselt kerge, looteveed olid rohelised. Peale sünnitust avastati lapsel põletik veres. Läksin lapsega intensiivi, laps sai antibiootikumid peale. Laps sai ka koheselt vaktsiinid, mis millegi pärast tuli kohe ära teha? Olime 7 päeva haiglas. Saime lõpuks koju, kõik oli ilus ja tore.

 

Põrgu hakkas lahti, kui laps sai kolmekuuseks ja sai vaktsiini. Laps päeval oli tubli, tegutses aga öösiti koguaeg ainult röökis, meeletud gaasid millele lõppu ei paistnud. Arstidele ma loomulikult ei rääkinud, ma ei tea miks? Laps arenes ilusti kaalust ainult väga juurde ei võtnud. Olin juba harjunud sellega, et laps öösiti röökis ja alati läksin varem magama teadsin ju, et öösel hakkab ju jälle trall pihta. See öine nutu trall kestab tegelt tänaseni aga mitte enam gaasidest vaid terve keha sügeleb.

 

Enne aastaseks saamist oli lapse keha hästi pehme ja ilus nagu olema peab. Saime aastase vaktsiini, kuskil kuupärast lõi lapse keha kobrutanud täppe täis, läksime kohe arstile. Saime saatekirja nahaarstile. Kolm kuud oli möödas, kui lõpuks arstile saime loomulikult oli lapse nahk juba puhas. Sellepeale ma ei tulnud, et oleks võinud lapse nahast pilti teha. Tagantjärgi tarkus. Kuidagi seletasin nahaarstile, milline see nahk välja nägi. Nahaarst loomulikult ei öelnud, mis nahahaigus see olla võib. Aga kreeme kirjutas ikka välja elideili ja sibicordi, ütles veel kui laps väga sügeleb võib anda ka zyrteci. Kuna see nahaga probleem ei lõppenud läksin eriarstile nahaga sealt öeldi kohe, et lapsel atoopiline dermatiit. Tema neid hormoonkreeme välja ei kirjutanud vaid ütles, et tuleb last kreemitada ja vannivette õlipanna. Nii teeme ka tänasepäevani. Olen proovinud ka homöopaatiat. See aitab ka hästi.



Lähen jutuga tagasi lapse arengu juurde: laps arenes eakohaselt aasta-pooleselt hakkas juba kaks sõna järjest ütlema, olin nii rõõmus. Aastaselt juba ütles ükskuid sõnu. Arstid olid rahul. Laps tubli ja terve väljaarvatud nahk. Läksime kaheaastase kontrolli kõik oli korras. Saime vaktsiini ja läksime koju. Laps terve tee kojuminnes magas. Koju jõudes üles ärkas ja ainult titekeeles rääkis. Alguses mõtlesin okei, see on mööduv. Aga mida päevi ja kuid möödas laps ikka ei ütle ühtegi sõna. Läksin arstile ja ütlesin, et mu laps enam ei ütle ühtegi sõna isegi neid mitte mida ta ennem igapäevaselt ütles. Arst ei öelnud mulle midagi. Ütles küll kõne tagasi tuleb. Mul viskas üle ja vahetasin lapse arsti ära. Saime siis lõpuks uue perearsti. Rääkisin talle kõigest mis olime juba üleelanud. Saatis siis ta meid kohe neuroloogi juurde. Läksimegi siis kohe neuroloogi juurde, tema suunas meid kohe edasi logopeedi ja psühholoogi juurde. Läksime siis nende juurde (psühholoogi juures sain alles aru, et nad arvasid, et laps on autist.) Aga psühholoog ütles ilusti ära, laps ei ole autist. Mul kukkus koorem südamelt. Logopeed suunas meid rajaleidjasse, et saaksime lapsele tasandusrühma koha. Lõpuks sai käidud kõik need teed ja saime koha tasandusrühma. Ps! Lapse vanus selleks ajaks juba 4!

 

Vahepeal käisime lihtsalt logopeedi juures kord kuus. Ja loomulikult tegime ka kodus harjutusi. Sai vahepeal ka proovitud lapsele hüpnoosi teha. Hüpnoosi tegija nägi ka lapse sünnilugu. Ta oli nii ehmunud! Ütles vaktsiine ei tohi teha koos antibiootikumidega. Aga noh ise olin ju noor ja loll, kõigest 17-aastane. Aga see selleks. Tänaseks päevaks on laps 5-aastane, käib tasandusrühmas, nüüd lähme taotlema eripedagoogi abi. Laps hakkas uuesti sõnu ütlema 4,2 aastaselt. Tänaseks päevaks räägib palju nii sõnu kui ka lauseid! Küll aga paljud tähed kaovad sõnade vahelt ja tähed lähevad sassi. Keskendumis häired ja lapse psüühika on ikkagi häiritud. Aga laps on ise väga koostööaldis ja meie tee läheb edasi! Alla me ei anna!

 

Aga edaspidi ütlen kõikidele vaktsiinidele EI!

​

***

​

Hea lapsevanem! Kui kahtlustad, et sinu lapsel võib olla vaktsiinikahjustus, kirjuta oma lugu Vaktsiinikahjustusega Laste Vanemate Ühingule. Soovi korral tagame anonüümsuse.

​

​