Paljud naised on teatanud, et neil on HPV-vaktsiini järgselt välja kujunenud krooniline väsimussündroom (chronic fatigue syndrome, CFS). Hulk teadlasi usub, et kõnealune seisund on seotud autoimmuunhaigusega. Veel mõni aeg tagasi oli selgusetu, miks see seisund osadel naistel pärast HPV vaktsiini välja kujuneb.
Nendele, kes ei tea – krooniline väsimussündroom on laastav haigus, millega kaasneb sügav väsimus ja püsiv kurnatuse tunne. Teiste NHS kodulehel ära toodud sümptomite hulka kuuluvad näiteks:
lihasvalu, liigesvalu ning tõsised peavalud
halb lühiajaline mälu ja probleemid keskendumisel, raskused mõtete koondamisel ning õigete sõnade leidmisel („brain fog”)
valulikud lümfisõlmed (immuunsüsteemi väikesed näärmed)
kõhuvalu ning teised ärritatud soole sündroomile omased sümptomid, näiteks puhitus, kõhukinnisus, kõhulahtisus ja iiveldus
valulik kurk
uneprobleemid, nagu näiteks unetus ning tunne, et uni ei paku vajalikku puhkust
järgmiste asjade tundlikkus või talumatus: valgus, valjud hääled, alkohol ja teatud toidud
psühholoogilised raskused, näiteks depressioon, ärrituvus ning paanikahäired
harvem esinevad sümptomid, näiteks peapööritus, liigne higistamine, tasakaaluprobleemid ning raskused kehatemperatuuri kontrollimisel
Pärast aastaid kestnud spekulatsioone selle üle, miks osadel naistel need seisundid pärast vaktsineerimist välja löövad, leiab üks Jaapani arst, et temal on vastus sellele küsimusele.
2016. aasta aprillis toimus 4. rahvusvaheline vaktsiinide-teemaline sümpoosion, mille korraldajaks oli Saksamaal Leipzigis asuv laste meditsiiniohutuse instituut (Children’s Medical Safety Institute, CMSRI) (http://www.cmsri.org/about/). Seal pidas loengu ka Jaapanis asuva Sendai Shakaihoken haigla meditsiinidoktor ja PhD kraadiga Osamu Hotta. Loeng kandis pealkirja “Sessioon 12, kroonilise väsimussündroomi esinemine pärast papilloomviiruse vastast vaktsineerimist: kas süüdi on latentne epifarüngiit?” (Session 12, Chronic Fatigue Syndrome Following Human Papilloma Virus Vaccination: Is Latent Epipharyngitis to Blame?)
Ta selgitas: „Krooniline epifarüngiit (ninaõõne ja kurgu limaskestade katarraalne põletik*) ei ole laialt väga mõistetud seisund. Aga kuna sellel on võimalik seos immuunfunktsiooni ning kesknärvisüsteemiga, on välja pakutud, seos epifarüngiidi ning autonoomsete immuunhäirete, sealhulgas ka epifarüngiidi ning autoimmuunhaigusega, ei ole välistatud.
Sellest kirjutati väljaandes Japan Society of Stomato-pharyngology Vol. 23 (2010) No. 1P 37-42:
„Kroonilist epifarüngiiti on keeruline diagnoosida, kuna see on sageli asümptomaatiline ning puuduvad esilekerkivad eripärad. Ninaneelus on rikkalikult lümfotsüüte ning fenotüübi analüüsid näitavad, et seal on väga aktiivsed T- ja B- lümfotsüüdid. Ninaneelu ripsepiteeli rakud väljendavad II klassi antigeeni ning käituvad antigeeni olemasolule viitavate rakkudena. Krooniline epifarüngiit võib seetõttu käituda kroonilisele angiinile omase koldepõletikuna ning panustada erinevate autoimmuunhaiguste, nagu näiteks glomerulonefriidi ja krooniliste nahahaiguste väljakujunemisesse.”
2014. aasta oktoobri ja 2015. aasta septembri vahel vaatles dr Osamu Hotta koos oma meeskonnaliikmetega 41 patsienti, kellel ilmnesid HPV vaktsiini järgselt „somaatilised sümptomid”. Dr Hotta selgitas, et nende patsientidel esines kõige sagedamini selliseid sümptomeid nagu peavalu, üldine kurnatus ning unehäired. Kuid tema esitluses olid ära märgitud ka allolevad sümptomid:
kaela ja selja ülaosa kangus
fotofoobia
menstruatsioonihäired
peapööritus
lihasnõrkus
iiveldus
kognitiivsed häired, mälukaotus
tinnitus
kõhuvalu ja kõhulahtisus
üleüldised valud
liigesvalu
püreksia (palavik)
valulik kurk, ebamugavustunne neelus
rahutud jalad
köha
tahtmatud liigutused
teadvusekadu
koolist puudumine
Ta täpsustas, et nende sümptomite tõttu ei saanud 34 patsienti koolis käia.
Seisundi ravimiseks võtsid meeskonnaliikmed patsientide ninast ning neelust 0,5% ZnCl2 (tsink-kloriidiga) immutatud vatitupsuga proovi. Dr Hotta selgitas, et patsiendi epifarüngiidi tõsidust saab määrata selle järgi, kui hullusti nende ninaneel pärast ravi veritseb. Üllatuslikult esines kõikidel neljakümne ühel patsiendil suurt veritsemist, mis näitas, et nad kannatasid tõsise epifarüngiidi all.
Ta rõhutas:
„Kuusteist patsienti andis haiglale enda nõusoleku invasiivse epifarüngiidi ravi läbimiseks. Nad olid varem kasutanud erinevaid ravivõtteid, sealhulgas steroide, põletikuvastast mitte-steroidset ravimit, und soodustavat ravimit, ärevusvastast ravimit, vitamiine ning bioloogilisi tooteid. Paraku ei muutnud ükski nendest meetoditest patsientide seisundit. Pärast ravi täheldati haigussümptomite paranemist kolmeteistkümnel patsiendist 16-st, neljal õnnestus sümptomid seljatada. Arvestades nende inimeste eelnevat elukvaliteedi langus oli üleüldine ravi tulemus märkimisväärne.”
Dr Hotta jätkas oma ettekannet ja demonstreeris nende ravi efektiivsust, näidates videot noorest tõsist epifarüngiiti ja täielikku paralüüsi põdevast naisest. Ravi esimesel päeval ei saanud too noor naine jalgu natukenegi liigutada ega tõsta. Pärast 46 päeva ZnCl2 lahusega kestnud ravi oli ta täielikult liikumisvõimeline ning ta kirjutati haiglast välja.
Dr Hotta tegi järelduse:
„Kroonilisel epifarüngiidil võib olla oluline roll paljude autoimmuunhaiguste ja autonoomse närvisüsteemi häirete väljakujunemisel. Hoolimata algupärasest tekkepõhjusest võib epifarüngiit olla autoimmuunhaiguste ja autonoomse närvisüsteemi häirete ravimise seisukohalt väärt lähemat uurimist. Võttes arvesse, et kroonilist epifarüngiiti ei mõisteta veel täielikult, peaks see seisund olema tulevikus oluline uurimist vajav valdkond.”
VIDEO https://www.youtube.com/watch?v=r_cXdzNBiwI
Dr Hotta ei ole esimene teadlane, kes seostab CFS-i sümptomeid vaktsineerimisega.
Vaktsiinide ja CFS’i ehk kroonilise väsimussündroomi vahel seose avastanud teadlane jäi rahastustest ilma.
Meditsiinitudeng Doris Jones kandideeris 1992. aastal meditsiiniuuringute rahastuse keskuse Medical Research Centre (MRC) stipendiumile. Ta tahtis uurida võimalikku eksisteerivat seost vaktsiinide, antibiootikumide ja ME/CFS’i (entsefalomüeliidi/kroonilise väsimussündroomi) väljakujunemise vahel.
1992. aasta 25. mail kirjutas Jones kirja Dr Peter Dukes’ile MRC’st ning märkis, et Ciba (nüüd Novatris’ile kuuluv Rootsi farmaatsiaettevõtta Ciba Geigy) kokkusaamine, millest ta oli osa võtnud, olnud tema jaoks unikaalne kogemus. Ta täpsustas, et kuigi ta ei kuulunud meditsiiniga seotud eriala valdkonda ning ta polnud seotud ühegi patsiendiorganisatsiooniga, uuris ta ME/ CFS temaatikat enda doktoritöö tarbeks.
Ta kirjeldas, kui šokeeritud ta oli avastades üüratu lõhe ja erinevuse selle vahel, kuidas arstid ja psühhiaatrid seda haigust näevad, mismoodi mõjutab see haigusseisundi all kannatajaid ning mis võib olla selle tegelik põhjustaja.
Jones koostas süvitsi mineva epidemioloogilise uuringu projekti, mille ta oli hiljuti ME/ CFS alal lõpetanud. Ta lisas Dr Dukes’i jaoks lõppu märke:
„Te märkate, et nagu ka dieet, stress ja varasemad põletikud, võivad vaktsineerimise, antibiootikumide ja allergiatega seotud detailid võivad olla väga olulise kaaluga. Hämmastaval kombel on mõned nendest faktoritest nähtavad ka pealtnäha tervetel subjektidel, väliselt normaalsetel õpilastel, mis tundub kokku langevat sarnaste sümptomite samaaegse ilmnemisega.”
Ta toetas enda teooriaid teiste avaldatud uuringutega, eriti professor Behani omadega. Ühe tema uuringu lõppu lisas Jones märke Dukes’ile lugemiseks:
„Üks professor Behan’i meeskondadest tuvastas hiljuti hoolikalt valitud PVPS (post-vasectomy pain syndrome ehk vasektoomiajärgse valusündroomiga) patsientidel enteroviiruse DNA-järjestusi, mis olid identsed poliomüeliidi vaktsiini viirusega.”
Jones käis enda väidete toetamiseks välja palju erinevaid näiteid hoolikalt valitud uuringutest ning materjalidest, mainides ME/CFS võimalike päästikutena ka mitmeid vaktsiine ning antibiootikume.
Kuigi Jones pakkus MRC’lt rahastuse saamiseks pealtnäha piisavalt dokumenteeritud tõendeid, jäi ta sellest ilma ning raha läks hoopis teiste uuringute toetuseks, mis käisid välja vähem tõendeid.
Tema kandideerimise ajal vaadeldi ME/ CFS’i psühhiaatrilise häirena ning Jonesi sooviks oli see müüt kummutada ning tõestada, et ME/ CFS oli tegelikult füüsiline häire, mida tekitasid vaktsiinid, eriti teetanuse vaktsiin, ja/või antibiootikumid.
Kas põhjus oli selles, et vaktsiinide ja antibiootikumide uurimine on farmaatsiatööstusele rahaliselt tulusam ning pole seetõttu uurimiseks sobiv valdkond?
Detailsema ülevaate jaoks vaadake Vac Truth lehte, kus leiab samuti salajasi dokumente, mis avaldati alles pärast FOI (freedom of information act ehk teabevabaduse seadus) taotlust.
Ilmselt ei olnud vaktsiinide ja antibiootikumide uurimine võimaliku ME/CFS põhjustajatena piisavalt teaduslik, et küündida MRC poolt nõutavate „kõrgete standarditeni”. Kahju on sellest, et MRC ei mõistnud Doris Jones’i tõelist potentsiaali, kes sai teaduses magistrikraadi ning avaldas sel temal mitmeid uurimistöid. Üks nendest, 1997. aastal avaldatud uuring, kandis nime ME ja Vaktsineerimine.
„Minu tähelepanu köitsid enim juhtumid, kus uurimisalused olid kuu aega enne infektsiooni ja/või teiste ME-le viinud tervisehäirete väljakujunemist vaktsineeritud. Mõnedel juhtudel ei olnud mingit infektsiooni – ainuüksi immuniseerimine tundus olevat ME vallandamise päästikuks. Samuti oli üks väike grupp inimesi, kes andsid teada, et nad olid pikalt tarvitanud kortikosteroide erinevate terviseprobleemide raviks, enne kui vaktsineerimine nende haiguse vallandas. Oluline on ka see, et vaktsiinide ja ravimite kõrvaltoimetest, nagu ka tundlikkusest kemikaalidele ning toitudele, teatati pea etteaimatava seaduspärasusega. Minu uuringu tulemused olid esimesed, mida näidati Rahvusvahelisel Kroonilise Väsimussündroomi konverentsil Dublinis 1994. aastal.”
Sel ajal oli niivõrd vastuolulise, kuid märgilise tähtsusega uuringute läbi viimiseks rahastuse leidmine pea võimatu ning sellised konverentsid nagu 4. rahvusvaheline vaktsiinide sümpoosion ei eksisteerinud. Seda põhjusel, et 90% säärastest uuringutest rahastati ravimitööstuse poolt, mis on ka põhjus, miks eksisteerib laste meditsiiniohutuse uuringu instituut CMSRI (Children's Medical Safety Research Institute).
Tegemist on heategevusorganisatsiooniga, millele pandi alus selleks, et pakkuda iseseisvat rahastust krooniliste haiguste ja puuete põhjuslike seoste otsimiseks. Üha enam tunnistatakse, et vaktsiinid ja autoimmuunhaigused on põhjuslikus seoses. Teadlastel peavad olema rahastuse saamiseks vajalikud allikad, et minna hüpoteesi jälgedes ning koguda rohkem teadmisi selle kohta, kuidas vaktsiinid meie üleüldist tervist mõjutavad, pakkudes vastuseid keerulistele küsimustele ning parandades tulemusi.
Kõik Dr Hotta tsitaadid on võetud otse videost.