Ka koronaviirus teenib globaalse agenda huve?
Neile, kes on jälginud uudiseid kohustusliku vaktsineerimise teemal, ei tulnud pandeemiauudis üllatusena. ”Pandeemia-valmidus” on olnud hästi rahastatud ning on nii-öelda susisenud juba ammu enne, kui see kujunes prioriteediks G7 tippkohtumisel, Davosi Maailma Majandusfoorumil ning teistel globaalsetel valitsemisalastel kohtumistel. Hiljutine “peaproov” koroonaviiruse pandeemia matkimiseks organiseeriti John Hopkinsi Ülikooli, Bill Gates’i Fondi ning Maailma Majandusfoorumi koostöös Event201 raames 18. oktoobril 2019.
Presidendivalimiste kampaaniad Ühendriikides ja leetrite vaktsiini kohustuslikuks muutmine Saksamaal andsid selleks ajaliselt soodsa võimaluse. Viiruse terror on suurepäraseks võimaluseks mõjutada avalikkuse arvamust tervishoiueeskirjade ja vaktsiinide osas nii siin- kui sealpool ookeani.
Aastal 2014, mõni kuu pärast seda, kui William Thompson avalikustas CDC ja MMR vaktsiini ohutusuuringute pettuse, leidis aset esimene Ülemaailmne Terviseohutuse Tegevuskava (Global Health Security Agenda, GHSA) kohtumine Valges Majas. Selle pettuse avalikuks tulemine õõnestas taaskord usaldust vaktsiinide ja riiklike tervishoiuasutuste vastu. GHSA kohtumisel otsustasid Ühendriikide Tervishoiu- ja Teenindusministeerium (Health and Human Services Department), Maailma Terviseorganisatsioon (WHO), Bill ja Melinda Gates’i fond, Ülemaailmne Vaktsineerimise ja Immuniseerimise Liit (GAVI) ja erinevate maade tervishoiuspetsialistid luua “terviseohutuse” plaan kogu maailmale. Selle põhieesmärgiks oli vaktsineerida kogu maailma populatsioon ning soodustada muudatuste tegemist riiklikes õigusaktides selle teostamiseks. Tulemusena seati ühiseks eesmärgiks saavutada leetrite vaktsineeritusega kaetus 90% ulatuses üle maailma ning kasutada sealjuures termineid “tervisega seotud hädaolukorrad” ning “julgeolekuohud” et saaks ignoreerida teadliku nõusoleku seadusi ja põhiseaduslikke õigusi.
Varsti pärast seda kohtumist, detsembris 2014, leidis aset suur “leetrite hirmukampaania” Disneylandis, mis päädis sellega, et California elanikelt võeti ära õigus keelduda vaktsineerimisest usuliste tõekspidamiste alusel. Samal ajal Itaalia, mis oli määratud olema selle plaani raames esimeseks sundvaktsineerimisega riigiks, käivitas protsessi – kaheksa lapseea vaktsiini tehti kohustuslikuks.
2016. aasta aprillis, presidendikampaaniaga ühel ajal, ilmus film “Vaxxed”. Paljud inimesed andsid hääle Donald Trumpi poolt lootes, et ta moodustab komisjoni uurimaks vaktsiinide ohutust. Näis, et vastupidiselt Hillary Clintonile, kes korrutas kogu kampaania vältel, et “teadus on selge, maakera ümmargune ja vaktsiinid töötavad”, oli Trumpil selle vastu eriline huvi. Novembris 2016, mõni päev enne valimisi kirjutas president Obama alla GHSA suuremahulisele rahastamisele Ühendriikide arvelt koos Bill ja Melinda Gates’i Fondiga.
Jõudes aastasse 2019, pärast plaanitud vaktsiinide ohutuse uurimiskomisjoni loomist, mida pidi juhtima Robert F. Kennedy jr, ei ole pärast valimisi seda veel siiani loodud. Vastupidi, mitmes osariigis suruti läbi hoopis karmid vaktsiiniseadused. Näiteks Californias, kus juba varasemalt oli tühistatud usulistel tõekspidamistel põhinev vabastus, on alates 2019 äärmiselt keeruline saada erandeid meditsiinilistel põhjustel. Sealjuures on alanud ka nende arstide tagakiusamine, kes on oma patsiendi huvid esikohale seadnud. Paljud californialased adusid toimuvat ning kolisid vabamatesse osariikidesse nagu Texas või Idaho, kus neil on valikuvabadus.
2020 vaktsiinisõda
2020. aasta presidendivalimistel on vaktsiinidel veelgi suurem roll. Pärast Californias toimunut püüdsid ka mõned teised osariigid, nagu New Jersey, Main, Connecticut, Virginia, Hawaii, Colorado, juurutada karme vaktsineerimisseadusi.
Samal ajal on aga ka valikuvabaduse eest võitlejad muutunud tugevamaks ja lisaks omapoolsetele seadusemuudatuse ettepanekutele on nad hakanud mõjutama ametnikke ja valimiskandidaate. Näiteks pärast kahte usulise erandi kehtetuks tunnistamise katset New Jerseys ning vaatamata senati esimehe Steven Sweeney lubadusele seaduse vastuvõtmise nimel “sõjani välja minna”, tegid sundvaktsineerimise vastased seadusandjad ettepaneku hoopis vaktsiiniohutuse seaduse eelnõu algatamise osas. Marylandi parlament keelas apteekritel vaktsiine manustada. Lõuna-Dakota valitsus küll arutas, kuid siiski loobus seadusest, mis oleks keelanud igasuguse meditsiinilistel põhjustel vaktsineerimisest vabastamise.
Sarnaseid sunniseadusi püütakse hetkel läbi viia ka Euroopas. Näiteks Saksamaal on märtsi algusest jõustunud leetrite vaktsiini kohustus, kuigi vaktsiiniga kaetus on seal üks kõrgemaid – 97% on saanud ühe doosi ja 93% on saanud kaks doosi. Samuti on seal väga madal haigestumus ning surmajuhtumite arv. Märkimisväärne on, et see kõik leiab aset kaks aastat pärast seda, kui Angela Merkel teatas, et mingit kohustuslikku vaktsineerimist ei saa Saksmaal olema, sest informeeritud nõusoleku andmisel on omad “kindlad ajaloolised põhjused”.
Kahjuks on informeeritud nõusolek ja Nürnbergi koodeks nüüd vaid demokraatlike väärtuste muuseumi eksponaadid. Saksamaa seadus on eriti piirav: lapsi ei lubata koduõppele jätta ning leetrite vaktsiin on kohustuslik ka täiskasvanutele, kes töötavad tervishoiu- või haridussektoris. Sakslased on aga valmis selle kõige vastu võitlema. Pered ja arstid võitlevad sunniviisilisuse vastu kohtutes ning olid valmis osalema protestil, mis pidi toimuma ülemaailmselt 21. märtsil 2020. Selle raames oli plaanitud ka suursündmus koos Robert F. Kennedy jr’iga Münchenis. Aktivistid üle kogu Euroopa olid kogunemas – kuniks koroonaviiruse pandeemia vahele sekkus. Kõikjal Euroopas on tutvustatud kohustusliku vaktsineerimise seaduseelnõu: Suurbritannias, Austrias, Belgias, Rumeenias, Sloveenias, Ukrainas, Hispaanias.
Märkus: aina sagedamini ilmub seda ka meie oma Eesti inforuumi.
Kuna tegemist on põhiseaduslike inimõiguste rikkumisega, siis on neid, kes on pöördunud inimõiguste kohtu poole. Selle kohtu alluvusse kuulub 49 riiki üle Euroopa ja Euraasia. 30. aprillil 2020 vaatab kohus läbi kohustusliku vaktsineerimise juhtumeid Tšehhi Vabariigist. Ei ole mingit kahtlust, et koroonaviiruse epideemia on tõusnud esiplaanile väga otsustaval momendil, ajal kui inimesed üle maa mässavad rahvusvaheliste finantsinstitutsioonide ja ravimikorporatsioonide võimu vastu, kes valitsusi varjamatult kägistada püüavad. Veel pole teada kuidas täpselt praegune viirusepandeemia mõjutab globaalse võimu ümberjaotamist edaspidi, kuid selge on see, et COVID-19 teenib poliitilisi huve.
Iraan
Huvitav on see, et koroona teine suur puhang avaldus Iraanis, mis nagu Hiinagi, ei allu lääneriikide reeglitele. Iraan on hetkel seotud ka Süüria ning Venemaaga ning jageleb Türgi, NATO ja nende liitlastega. Pärast seda, kui Iraan keeldus igasugusest abist pandeemia ohjamisel, toimus äkiline pööre ja Iraan pöördus abi saamiseks WHO poole. Selgus, et viirus nakatas mitmed kõrgeid valitusametnikke, sealhulgas Ayatollah Khamenei’le lähedasi isikuid. Viimane oli Iraani suursaadik Süürias ja suri epideemia esimestel päevadel. Iraani valitsus tegi väga ebatavalise sammu ja vabastas 85000 “mitte nakatunud” vangi põhjendusega vältida nakatumist vanglates. Samal ajal süüdistavad valitsusametnikud USAd sanktsioonides, mis taaskehtestati Teheranile pärast seda kui Washington hülgas tuumaleppe ettekäändel, et see takistab nende võitlust koroonaviirusega. Iraan jällegi palus sanktsioonid lõpetada, pöördudes Rahvusvahelise Valuutafondi poole ja küsides 5 miljardit laenu pandeemiaga võitlemiseks.
Itaalia
Euroopas mõjutas viirus (kas tõesti juhuse tahtel?) esimesena Itaaliat. Eelkõige just Lombardia ja Veneto piirkonda, kus elab kõige rohkem vaktsiiniskeptikuid kogu Euroopas ja võib-olla isegi kogu maailmas. Veneto seisis tuliselt kohustusliku vaktsineerimise vastu. Aktivistid korraldasid mitme kuu vältel meeleavaldusi, kus osales üle 50 000 inimese. Selle tulemusel pöördus omavalitsus keskvalitsuse poole seaduse osas, mis kohustab vaktsineerima ja rikub põhiseaduslike vabadusi ning nõudis autonoomsust terviseküsimustes. Huvitav fakt on see, et WHO otsustas just siis kolida oma Euroopa peakorteri Veneetsiasse, mis on Veneto piirkonna pealinn.
Kui epideemia algas, siis Itaalia ametnikud otsustasid, et kahenädalast karantiini pole vaja nendele õpilastele, kes tulevad Hiina reisilt, sest see mõjuks stigmatiseerivalt (märkuseks, et samal ajal vaktsineerimata laste stigmatiseerimine aastaringselt pole mingi probleem).
Kohe pandeemia alguses olid kohalikud ametnikud ja meditsiinieksperdid eriarvamustel selles osas, milliseid abinõusid kriisiolukorras kasutada. Juba see peegeldab nendevahelisi ammuseid konflikte. Peagi asus kontrollpositsioonile WHO ning määras koroonakriisi juhtima dr Gualtiero Ricciardi, kes oli varem survestatud lahkuma kohalikust terviseametist seoses tõsise huvide konfliktiga.
Sellest hetkest alates on paanika võimendunud iga päevaga. Samal ajal on võimendunud ka Veneto piirkonna juhtide süüdistamine mitteteaduspõhise juhtimise propageerimises. Kuigi riik on olnud täielikult karantiinis juba nädalaid, on surmade arv endiselt tõusuteel, jõudes juba 3000 juurde. See tundub küll hirmutav, aga neid numbreid tuleb vaadata kriitiliselt. Esiteks, tuleb vaadata otsa olukorrale, mis oli kohalikes haiglates juba enne käesolevat kriisi. Intensiivravi kohad on vähenenud poole võrra viimase 20 aasta jooksul, kukkudes Euroopa kõrgeimalt madalaima kohtade arvule per capita. See teeb 230 voodikohta 100 000 inimese kohta. Siit järeldub, et situatsioon oli juba enne kriisi katastroofiline.
Teiseks, on väga palju segadust surmajuhtumite arvu osas, mis otseselt puudutavad koroonaviirust. Testimine on kallutatud ja mitte just usaldusväärne. Mitmed eksperdid on seadnud kahtluse alla nii testitulemused kui ka surmade arvu. See omakorda seab kahtluse alla ka WHO välja toodud suremuse protsendi 3,4%, mis on tegelikkuses palju madalam.
Prantsusmaa
Ka Prantsusmaal on epideemia tabanud õigel ajal ja sobivaid kohti. Kui terviseminister Agnes Buzyn lahkus äkitselt ametist, et asendada Pariisi linnapea kandidaati (kes astus tagasi seoses seksiskandaaliga) oli pandeemia ohjamine kontrolli all. Aga COVID-19 oht lahvatas jälle sobival ajal kui oli vaja summutada ebapopulaarsed protestid pensioni kärpimise vastu just enne märtsivalimisi. Pärast esimese ringi hääletamist kuulutati välja karantiin. Endine terviseminister, kes pole Pariisi linnapeaks veel valitudki, väljendas kahetsust, et lahkus ametist nii kriitilisel hetkel ja väitis, et tegelikult teadis ta, kui hulluks olukord läheb.
Samamoodi nagu Itaaliaski ei olnud siin raske asjade kulgu ette näha. 1300 arsti on osalenud streikidel pea aasta otsa. Nad keeldusid jagamast vastutust ja täitmast riiklike ettekirjutusi, millega ei eraldata enam raha, et tagada avalikud tervishoiuteenused. Viimase 20 aasta jooksul on haiglavoodite arv vähenenud drastiliselt 100 000 võrra ning haiglatel ei jätku personali. Juba enne koroonaviirust jõudsid meediasse juhtumid, kus inimesed surid haiglate ooteruumides pikalt abi oodates.
Nüüd tundub eriti irooniline, et lahkunud terviseminister, keda tuliselt süüdistati võimetuses haiglakriis lahendada, ütleb, et ta nägi suurt koroonakriisi ette.
Hiljuti kui president Macron käis toetust avaldamas meditsiinitöötajatele, kes igapäevaselt epideemiaga võitlevad, süüdistasid need teda avalikult kaamera ees katastroofilise tervisepoliitika pärast.
Vaikne sõda COVID-19 ravi osas
Kõige lõpuks paljastab käimasolev epideemia suured käärid WHO strateegiate ning arstide ja teadlaste vahel, kes on seadnud patsiendid kõige kõrgemale.
Prantsusmaal toimub võimuvõitlus koroona ravimeetodite pärast. See võimuvõitlus valitsusametnilke ja teadlaste ning arstide vahel on tõeliselt silmiavav.
Professor Didier Raoult, kes kuulub viie juhtiva teadlase hulka nakkushaiguste valdkonnas, on öelnud, et masskarantiin on vanaaegne ning ebaefektiivne, aga suures ulatuses testimine ning haigete ravimine on oluliselt tulemuslikum.
Alguses pakkus dr Didier Raoult, et raviks tuleks kasutada hüdroksüklorokviini (ravimid Chloroquine or Plaquenil), mis on tuntud, odav ja lihtne ravim. Varasemast on teada, et see toimib hästi SARSi juhtumite puhul. Veebruari keskel tema enda instituudis ja Hiinas läbi viidud kliinilised katsed, näitasid häid tulemusi. Hiina teadlased avaldasid, et on ravimit katsetanud esimese 100 patsiendi peal ning kirjutavad oma ravijuhendisse, et soovitavad seda ravimit COVID-19 ravimisel ka reaalselt kasutada.
Dr Raoult jagas häid uudiseid ka Prantsusmaa ametnikega, kuid sai vastuseks, et pole piisavalt teaduslikke tõendeid selle ravimi efektiivsuse ja kõrvaltoimete kohta. Ametnikud teatasid, et nemad keskenduvad vaktsiini valmistamisele koos Prantsuse ravimifirmaga Sanofi Pasteur.
Dr Raoult jätkas siiski uuringuid ja katseid oma instituudis koos 600 töötajaga, kes kinnitasid, et 24 patsiendi peal tehtud katsed osutusid tulemuslikuks. Uuring avaldati 3. märtsil 2020.
Dr Raoult tegi videosalvestisi, et jagada oma teadmisi ja tulemusi. Ta suutis jõuda poole miljoni vaatajani ainult paari päeva jooksul. Tulemusena hakati seda ravimit tohutult kasutama kohalike arstide ja haiglate poolt. Mis viis aga selleni, et ravim sai otsa.
Huvitav fakt siia kõrvale, et seni teadmata põhjusel otsustas Prantsuse terviseminister oktoobris äkitselt, et laialt kasutatud ja levinud ravim tuleb panna retseptiravimite nimekirja.
Nüüd, kuu aega hiljem, on valitsus arstide ja meedia surve tõttu otsustanud, et hiljutiste lisauuringute valguses on see ravim lisatud ravijuhiste hulka ning Sanofi Pasteur teatas, et toodavat ravimit piisavas koguses ravimaks kuni 300 000 haiget.
Kuigi hüdroksüklorokviin on teisel kohal WHO listis ravimitest, mida tuleks koroonaviiruse puhul esimeste hulgas katsetada, pole WHO veel teinud sellekohast teavitust ega isegi maininud nelja kliinilist katset, mille kiitis heaks Euroopa Liit.
Kuigi WHO on korduvalt kiitnud Hiinat ja Lõuna-Koread nende efektiivse tegevuse eest koroonaviirusega võitlemisel ning karantiini kehtestamisel, ei ole nad kordagi maininud, et just seda ravimit kasutatakse haigete ravimisel ja väga edukalt. Hiina kasutab nii hüdroksüklorokviini kui ka karantiini epideemia ohjamisel ning on tänaseks juba taastumas.
Huvitaval kombel lisas UK 26. veebruaril hüdroksüklorokviini ravimite nimekirja, mida ei tohi riigist välja eksportida. Ka USA juhtivad teadlased on andnud välja dokumendi, kus soovitavad nii USAl kui ka teistel riikidel seda ravimit otsekohe kasutusele võtta, et ravida COVID-19.
Tänasel päeval on ainuke info, mida WHO käest kuuleme: karantiin, kiirkorras loodud vaktsiinid ja uute ravimite väljatöötamine. Ilmselgelt pole ametiasutustel huvi tunnistada ning kasutusele võtta olemasolevat ravimit, mille hind on ca 5 dollarit.
Tekib väga õigustatud küsimus, et kui koroona ravim ei aita tõsta aktsiate hinda, siis kas on seda üldse vaja? Vastus tundub olevat, et ei, ei ole.
Tundub, et WHO ja lääneriikide valitsused on keskendunud ainult paanika külvamisele ning ebakindluse tekitamisele, luues tunnet, et kogu maailma tervishoid on nüüd ohus.
Kui kaua läheb, et luuakse uus toimiv ravim? Kaua see globaalne karantiin kestab? Ikka ja jälle kuuleme, et seni kuni on välja töötatud uus vaktsiin, mis tuuakse turule kiirkorras... Peale seda kui erinevad kohtud on öelnud, et sunniviisiline vaktsineerimine ei ole vastuolus inimõigustega.
Või hoopis seni kuni maailma majandus on kokku kukkunud ja saame selle õiglastel alustel uuesti üles ehitada.
Siin väike vihje: Euroopa Keskpank on pandeemia ajaks kuulutanud välja eriprogrammi, mis kestab nii kaua kuni kriisi kõrghetk on möödas, aga ei lõpe enne kui aasta lõpus.
Nüüd võib kõike juhtuda. Kas tuleme sellest olukorrast välja kui globaalse tehno-kommunistliku riigi alamad või suudame vabadusejanus selle rongi rööbastelt maha jooksutada. Igal juhul ei ole maailm enam endine.
-------------------------------------------------------------------------
Artikli autor on Senta Depuydt, kommunikatsiooni teaduskraadiga Belgia vabakutseline ajakirjanik. Aastal 2016 organiseeris ta esimese Euroopa kongressi biomeditsiinilise ravi alal, Pariisis. Ta on läbi viinud debatte autismi, bioloogia ja vaktsiiniohutuse teemadel paljudes prantsuse keelt kõnelevates riikides. Ta korraldas filmi “VAXXED” esilinastuse Pariisis, Brüsselis ja Cannes’is.Ta on French Leaque for Free Choice in Vaccination nõukogu liige ning European Forum of Vaccine Vigilance liige. Ta teeb koostööd paljude tervisevabaduse eest võitlevate organisatsioonidega üle Euroopa.
Viited
1. Event 201.
2. Global Health Security Agenda (GHSA) meeting.
4. California vaccine bill exemption rules agreed to by Newsom and lawmakers.
5. ‘California refugees’ move to Idaho for lax vaccine laws. They want lawmakers to know why.
6. ‘We’re ready to go to war on this’: N.J. lawmakers pledge to reintroduce failed vaccine bill.
7. South Dakota Considers First State Bill To Outlaw All Vaccine AND Medical Mandates.
8. Genèse de l’obligation vaccinale contre la
9. Erste Verfassungsbeschwerden in Karlsruhe übergeben.
10. Invitation to european protest for medical freedom.
11. Coronavirus: Iran frees 85,000 prisoners to combat spread of infection.
12. Joint WHO and ECDC mission in Italy to support COVID-19 control and prevention efforts.
13. Coronavirus, Ricciardi (OMS): “Il Veneto si è comportato in maniera antiscientifica”.
14. W.Wodarg “Without PCR-Tests There Would Be No Reasons For Special Alarms”, 1.3.20, wodarg.com.
16. Expert consensus on comprehensive treatment of coronavirus disease in Shanghai 2019.
17. Chloroquine and hydroxychloroquine as available weapons to fight COVID-19.
18. mediterranee-infection.com.
20. Medicines that cannot be parallel exported from the UK.
21. March 13 White Paper
22. If a COVID-19 Therapy Doesn’t Benefit a Stock, Does it Even Exist?.
23. The Governing Council will terminate net asset purchases under PEPP once it judges that the coronavirus Covid-19 crisis phase is over, but in any case not before the end of the year.
Originaalartikkel: https://childrenshealthdefense.org/news/does-the-coronavirus-pandemic-serve-a-global-agenda