Ka koronaviirus teenib globaalse agenda huve?

Neile, kes on jälginud uudiseid kohustusliku vaktsineerimise teemal, ei tulnud pandeemiauudis üllatusena. ”Pandeemia-valmidus” on olnud hästi rahastatud ning on nii-öelda susisenud juba ammu enne, kui see kujunes prioriteediks G7 tippkohtumisel, Davosi Maailma Majandusfoorumil ning teistel globaalsetel valitsemisalastel kohtumistel. Hiljutine “peaproov” koroonaviiruse pandeemia matkimiseks organiseeriti John Hopkinsi Ülikooli, Bill Gates’i Fondi ning Maailma Majandusfoorumi koostöös Event201 raames 18. oktoobril 2019.

Presidendivalimiste kampaaniad Ühendriikides ja leetrite vaktsiini kohustuslikuks muutmine Saksamaal andsid selleks ajaliselt soodsa võimaluse. Viiruse terror on suurepäraseks võimaluseks mõjutada avalikkuse arvamust tervishoiueeskirjade ja vaktsiinide osas nii siin- kui sealpool ookeani.

Aastal 2014, mõni kuu pärast seda, kui William Thompson avalikustas CDC ja MMR vaktsiini ohutusuuringute pettuse, leidis aset esimene Ülemaailmne Terviseohutuse Tegevuskava (Global Health Security Agenda, GHSA) kohtumine Valges Majas. Selle pettuse avalikuks tulemine õõnestas taaskord usaldust vaktsiinide ja riiklike tervishoiuasutuste vastu. GHSA kohtumisel otsustasid Ühendriikide Tervishoiu- ja Teenindusministeerium (Health and Human Services Department), Maailma Terviseorganisatsioon (WHO), Bill ja Melinda Gates’i fond, Ülemaailmne Vaktsineerimise ja Immuniseerimise Liit (GAVI) ja erinevate maade tervishoiuspetsialistid luua “terviseohutuse” plaan kogu maailmale. Selle põhieesmärgiks oli vaktsineerida kogu maailma populatsioon ning soodustada muudatuste tegemist riiklikes õigusaktides selle teostamiseks. Tulemusena seati ühiseks eesmärgiks saavutada leetrite vaktsineeritusega kaetus 90% ulatuses üle maailma ning kasutada sealjuures termineid “tervisega seotud hädaolukorrad” ning “julgeolekuohud” et saaks ignoreerida teadliku nõusoleku seadusi ja põhiseaduslikke õigusi.

Varsti pärast seda kohtumist, detsembris 2014, leidis aset suur “leetrite hirmukampaania” Disneylandis, mis päädis sellega, et California elanikelt võeti ära õigus keelduda vaktsineerimisest usuliste tõekspidamiste alusel. Samal ajal Itaalia, mis oli määratud olema selle plaani raames esimeseks sundvaktsineerimisega riigiks, käivitas protsessi – kaheksa lapseea vaktsiini tehti kohustuslikuks.

2016. aasta aprillis, presidendikampaaniaga ühel ajal, ilmus film “Vaxxed”. Paljud inimesed andsid hääle Donald Trumpi poolt lootes, et ta moodustab komisjoni uurimaks vaktsiinide ohutust. Näis, et vastupidiselt Hillary Clintonile, kes korrutas kogu kampaania vältel, et “teadus on selge, maakera ümmargune ja vaktsiinid töötavad”, oli Trumpil selle vastu eriline huvi. Novembris 2016, mõni päev enne valimisi kirjutas president Obama alla GHSA suuremahulisele rahastamisele Ühendriikide arvelt koos Bill ja Melinda Gates’i Fondiga.

Jõudes aastasse 2019, pärast plaanitud vaktsiinide ohutuse uurimiskomisjoni loomist, mida pidi juhtima Robert F. Kennedy jr, ei ole pärast valimisi seda veel siiani loodud. Vastupidi, mitmes osariigis suruti läbi hoopis karmid vaktsiiniseadused. Näiteks Californias, kus juba varasemalt oli tühistatud usulistel tõekspidamistel põhinev vabastus, on alates 2019 äärmiselt keeruline saada erandeid meditsiinilistel põhjustel. Sealjuures on alanud ka nende arstide tagakiusamine, kes on oma patsiendi huvid esikohale seadnud. Paljud californialased adusid toimuvat ning kolisid vabamatesse osariikidesse nagu Texas või Idaho, kus neil on valikuvabadus.

2020 vaktsiinisõda

2020. aasta presidendivalimistel on vaktsiinidel veelgi suurem roll. Pärast Californias toimunut püüdsid ka mõned teised osariigid, nagu New Jersey, Main, Connecticut, Virginia, Hawaii, Colorado, juurutada karme vaktsineerimisseadusi.

Samal ajal on aga ka valikuvabaduse eest võitlejad muutunud tugevamaks ja lisaks omapoolsetele seadusemuudatuse ettepanekutele on nad hakanud mõjutama ametnikke ja valimiskandidaate. Näiteks pärast kahte usulise erandi kehtetuks tunnistamise katset New Jerseys ning vaatamata senati esimehe Steven Sweeney lubadusele seaduse vastuvõtmise nimel “sõjani välja minna”, tegid sundvaktsineerimise vastased seadusandjad ettepaneku hoopis vaktsiiniohutuse seaduse eelnõu algatamise osas. Marylandi parlament keelas apteekritel vaktsiine manustada. Lõuna-Dakota valitsus küll arutas, kuid siiski loobus seadusest, mis oleks keelanud igasuguse meditsiinilistel põhjustel vaktsineerimisest vabastamise.

Sarnaseid sunniseadusi püütakse hetkel läbi viia ka Euroopas. Näiteks Saksamaal on märtsi algusest jõustunud leetrite vaktsiini kohustus, kuigi vaktsiiniga kaetus on seal üks kõrgemaid – 97% on saanud ühe doosi ja 93% on saanud kaks doosi. Samuti on seal väga madal haigestumus ning surmajuhtumite arv. Märkimisväärne on, et see kõik leiab aset kaks aastat pärast seda, kui Angela Merkel teatas, et mingit kohustuslikku vaktsineerimist ei saa Saksmaal olema, sest informeeritud nõusoleku andmisel on omad “kindlad ajaloolised põhjused”.

Kahjuks on informeeritud nõusolek ja Nürnbergi koodeks nüüd vaid demokraatlike väärtuste muuseumi eksponaadid. Saksamaa seadus on eriti piirav: lapsi ei lubata koduõppele jätta ning leetrite vaktsiin on kohustuslik ka täiskasvanutele, kes töötavad tervishoiu- või haridussektoris. Sakslased on aga valmis selle kõige vastu võitlema. Pered ja arstid võitlevad sunniviisilisuse vastu kohtutes ning olid valmis osalema protestil, mis pidi toimuma ülemaailmselt 21. märtsil 2020. Selle raames oli plaanitud ka suursündmus koos Robert F. Kennedy jr’iga Münchenis. Aktivistid üle kogu Euroopa olid kogunemas – kuniks koroonaviiruse pandeemia vahele sekkus. Kõikjal Euroopas on tutvustatud kohustusliku vaktsineerimise seaduseelnõu: Suurbritannias, Austrias, Belgias, Rumeenias, Sloveenias, Ukrainas, Hispaanias.

Märkus: aina sagedamini ilmub seda ka meie oma Eesti inforuumi.

Kuna tegemist on põhiseaduslike inimõiguste rikkumisega, siis on neid, kes on pöördunud inimõiguste kohtu poole. Selle kohtu alluvusse kuulub 49 riiki üle Euroopa ja Euraasia. 30. aprillil 2020 vaatab kohus läbi kohustusliku vaktsineerimise juhtumeid Tšehhi Vabariigist. Ei ole mingit kahtlust, et koroonaviiruse epideemia on tõusnud esiplaanile väga otsustaval momendil, ajal kui inimesed üle maa mässavad rahvusvaheliste finantsinstitutsioonide ja ravimikorporatsioonide võimu vastu, kes valitsusi varjamatult kägistada püüavad. Veel pole teada kuidas täpselt praegune viirusepandeemia mõjutab globaalse võimu ümberjaotamist edaspidi, kuid selge on see, et COVID-19 teenib poliitilisi huve.

Iraan

Huvitav on see, et koroona teine suur puhang avaldus Iraanis, mis nagu Hiinagi, ei allu lääneriikide reeglitele. Iraan on hetkel seotud ka Süüria ning Venemaaga ning jageleb Türgi, NATO ja nende liitlastega. Pärast seda, kui Iraan keeldus igasugusest abist pandeemia ohjamisel, toimus äkiline pööre ja Iraan pöördus abi saamiseks WHO poole. Selgus, et viirus nakatas mitmed kõrgeid valitusametnikke, sealhulgas Ayatollah Khamenei’le lähedasi isikuid. Viimane oli Iraani suursaadik Süürias ja suri epideemia esimestel päevadel. Iraani valitsus tegi väga ebatavalise sammu ja vabastas 85000 “mitte nakatunud” vangi põhjendusega vältida nakatumist vanglates. Samal ajal süüdistavad valitsusametnikud USAd sanktsioonides, mis taaskehtestati Teheranile pärast seda kui Washington hülgas tuumaleppe ettekäändel, et see takistab nende võitlust koroonaviirusega. Iraan jällegi palus sanktsioonid lõpetada, pöördudes Rahvusvahelise Valuutafondi poole ja küsides 5 miljardit laenu pandeemiaga võitlemiseks.