Pikka aega sisaldasid vaktsiinid elavhõbedaühendit nimega tiomersaal. Teadusuuringud, sh USA Riikliku Keskkonna- ja Terviseteaduste Instituudi andmed, näitavad, et see neurotoksiin on kahjulik isegi kogustes, mida üldiselt tavaliste meditsiinistandardite järgi peetakse “ohutuks” ning võib viia (lisaks muudele tervisekahjustustele) ka autoimmuunhaigusteni. Kuid piisavalt palju ei räägita vaktsiinides sisalduvast pärmist.
Tänapäeval on tiomersaal suures osas vaktsiinidest eemaldatud (kuid mitte täielikult). Selle muutuse algatas Ameerika Pediaatriaakadeemia 1990ndate lõpus (kuigi USA Haiguste Tõrje ja Kontrolli Keskus (CDC) väidab siiani, et tegu oli kõigest ettevaatusabinõuga ja jätkab tiomersaali kahjulikkust tõestavate tõendite eitamist). Ja kuigi need meist, kes on vaktsiinide ohutuse pärast mures, näevad seda heal juhul väikese töövõiduna, sisaldavad vaktsiinid endiselt teisi koostisaineid, mis viivad tõsiste terviseprobleemideni. Üks neist on pärm.
Autoimmuunhaigustesse nagu 1. tüübi diabeet haigestumine on tõusuteel ja tõestusmaterjali, mis seob neid terviseprobleeme pärmiga, püütakse varjata.
Autoimmuunhaiguste (mida on kokku üle 100 erineva tüübi) hulka kuuluvad: reumatoidartriit, ärritunud soole sündroom, 1. tüübi diabeet, luupus ja hulgiskleroos. Põhimõtteliselt tekivad need haigused siis kui inimese immuunsüsteem satub segadusse ja hakkab ründama tema enda kudesid. Ja nagu me teame, võivad nimetatud haigused olla tõsiselt tervistkahjustavad ja tihti eluohtlikud.
Kahjuks suureneb autoimmuunhaigustesse haigestuvate arv. Näiteks Ameerika Diabeediliidu andmetel suurenes aastatel 2001-2009 esimese tüübi diabeeti haigestunute arv peaaegu 25%.
Jah, lugesid õigesti: vähem kui 10 aasta jooksul tõusis haigestunute arv peaaegu veerandi võrra.
Mis on haigestumise tõusu taga? Nii kiire tõusu põhjuseks ei saa olla vaid geenid - ka keskkonnategurid tulevad mängu.
Üks keskkonnategur, millest ei räägita piisavalt palju, sisaldub lastele süstitavates vaktsiinides. Räägime kindlast pärmitüübist nimega S. cerevisiae.
Kas me peaksime immuunsüsteemi pärmiga “stimuleerima”?
Kui kuuled sõna “pärm”, tuleb tõenäoliselt esimesena meelde vanaema kodus küpsetatud leib, mis aknalaual kerkib, mitte aga hulgiskleroosi või 1. tüübi diabeedi kõrgenenud risk!
Kuid viimane on võimalik, sest:
Pärmi nimega S. cerevisiae lisatakse vaktsiinidele abiaine ehk adjuvandina - miski, mille töö on ärritada (või “stimuleerida”) immuunsüsteemi, et vallandada antikehade tootmine haiguse vastu, mille eest vaktsiinid väidetavalt kaitsevad.
S. cerevisiae sisaldab ühendit nimega mannaan. Mannaani leidub ka inimeste ja teiste imetajate rakuseintes, sidekudedes, vereplasmas ja seedemahlades.
Kas näed, milles on probleem?
Kui pärm siseneb inimese kehasse vaktsiini koostisainena (otsese eesmärgiga tekitada lokaalne immuunsüsteemi reaktsioon) ja see pärm sisaldab ühendit, mis leidub inimese kehas loomulikul teel, siis tekib risk, et immuunsüsteem hakkab looma selle ühendi vastu antikehi ning tekivad soodsad tingimused oma kudede ründamiseks ja immuunsüsteemi häireteks.
Kindlasti on vaja teha edasisi uurimusi, et selgitada välja vaktsiinides sisalduva pärmi ja autoimmuunhaiguste vaheline seos. Kuid juba praegu on tõendusmaterjali, mis näitab geneetilisi sarnasusi S. cerevisiae mannaani ja nende antikehade vahel, mis vallandavad reumatoidartriidi, südamereuma, luupuse ja hulgiskleroosi tekke.
Neisse haigustesse haigestumise trend tõuseb märkimisväärse kiirusega. Kahjuks ei osata näha selle rahvatervise kriisi seost sama kiiresti kasvava vaktsineerimiskavaga.
Kuidas saaks ükski terve mõistuse juures olev inimene arvata, et inimkehasse toksiinide süstimine on “tervislik” strateegia? Ja nagu alati, julgustame oma sõpru tegema ise uurimistööd ja alati langetama teadlikke valikuid.
See, mida sa oma kehasse paned, peaks alati olema sinu valik.
Allikad: