Arvamusartikkel on vastus 6. märtsil 2019 ilmunud Dorit Rubinstein Reissi ja Arthur Caplani artiklile pealkirjaga “Ärge laske leetritel Arizonas taas võimust võtta” (Don’t make measles great again in Arizona).
Kõigepealt tuleb vahet teha kahel mõistel: immuniseerimine ja vaktsineerimine.
Immuniseerimine, samuti tuntud kui immuunsus, on midagi, mis tekib elusolenditel siis, kui nad puutuvad kokku looduses esinevate patogeenidega – nõnda tekib patogeenile loomuliku protsessina immuunsus või vastupanu. Looduslik kokkupuude patogeeniga või mitmega korraga annab eluaegse kaitse. Elusolendid puutuvad patogeenidega kokku kas sissehingatava õhu kaudu, alla neelates või mõne muu füüsilise kontakti tõttu. Sellisel juhul toimub kontakt patogeeniga elusolendi esmaste kaitsebarjääride – seedeelundkonna, hingamissüsteemi, lümfisüsteemide jne kaudu. Tavaliselt on selline kokkupuude lühiajaline, kestes vaid minuti ning see toimub ilma mürgiste lisaaineteta, mida kasutatakse kunstliku immuunsuse tekitamiseks.
Vaktsineerimine seevastu on protsess, kus tutvustatakse elusolendile patogeeni kunstlikult, tihti vaktsineerimise ehk süstimisega. Selle eesmärk on esile kutsuda ajutine kaitse patogeenide vastu. Vaktsiinid on meditsiinilised tooted, mis sisaldavad mitte üksnes patogeeni, vaid ka suurel hulgal teisi abiaineid, mis kutsuvad esile immuunvastuse. Sõltuvalt vaktsiinist võivad koostisosadeks olla raskemetallid, formaldehüüd, detergendid, abiained, RNA ja DNA fragmendid aborditud inimloote rakuliinidest (RNA and DNA fragments from aborted human fetus cell lines), mida tuntakse lühenditena MRC5 või WI38, loomade või putukate RNA-d ja DNA-d, samuti ka säilitusained ja teised lisaained. Kõikide koostisosade eesmärk on vaktsiin tööle panna, kuid mitte ükski vaktsiin pole 100% ohutu, samuti mitte 100% tõhus. Kuna vaktsiin on meditsiiniline toode, on sellel hind, mille tasub kas tarbija isiklikult või teeb seda tervisekindlustus.
Kokkuvõtvalt – kuna vaktsiiniga saavutatud immuunsus on ajutine, tuleb seetõttu teatud aja tagant vaktsineerimist korrata ja seda kogu inimese eluea jooksul. Nõnda makstakse vaktsiinitootjatele triljoneid dollareid.
Mõisteid immuniseerimine ja vaktsineerimine kasutatakse tihti kaasaegses maailmas läbisegi ning vääralt, kuid neil kahel mõistel tuleb teha selget vahet. Neid peab kasutama õigesti, kui räägitakse haiguspuhangutest ja/või seadustest. Lühidalt – vaktsineerimine EI OLE immuniseerimine.
Arizona seadusandluses on mitu vaktsiine puudutavat õigusakti: täpsemalt – HB2471 nõudeks on, et toote infoleht ja toote koostisosade nimekiri tuleb tutvumiseks anda isikule enne vaktsineerimist selleks, et ta saaks teha informeeritud otsuse. HB2470 lubab lastele religioossetel või isiklikel tõekspidamistel põhinevat vaktsineerimisvabastust kooliea vaktsiinidest.
Esmalt kommenteerin HB2471 ja selle kohta tehtud märkusi. Reiss ja Caplan üritasid õõnestada vanemlikke õigusi ja autoriteeti oma artiklis, mis ilmus 6. märtsil 2019. Lisaks suutsid nad ka põhjalikult solvata lugejate intelligentsust väites, et lapsevanemad võivad vaktsiinide koostisosade nimekirjast ja nende tähendusest vaktsiini infolehel valesti aru saada.
Ma tuletan lugejatele julgelt meelde, et peaaegu iga ostetud toote puhul on meil võimalus tutvuda toote koostisosadega. FDA on seisnud hea selle eest, et me teaksime, mis on iga närimiskummi, kehakreemi, šampooni, kaerahelbepudru, leiva, mahla, hommikusöögihelveste jms toote koostiseks. Reiss ja Caplan aga arvavad, et vaktsiinid (tooted, mis erinevad keha loomulikest kaitsemehhanismidest, on soovituslikud ja vahel isegi kohustuslikud ning mis viiakse kehasse nõela abil nahka läbistades) on oma olemuselt liiga keerulised, et inimesed suudaks nende kohta käivat infot enne otsuse tegemist lugeda ja õigesti mõista.
Reiss ja Caplan usuvad, et HB2470 on lapsevanematele liiga lihtne võimalus religioossete või isiklike tõekspidamiste tõttu vaktsiinidest keeldumiseks. Siiski seadus nõuab sellist vabastuse võimalust. Me elame ju põhiseaduslikus vabariigis, mille on loonud rahvas ja mis on rahva jaoks. On hea, et seadusandja on valijaid kuulda võtnud, sest olgem ausad – lapsevanemad ei uuriks suure tõenäosusega vaktsineerimise valikuvõimaluste kohta, kui nad poleks enne seda kokku puutunud tõsiste probleemidega ja raskustega, mis puudutavad meditsiinilist sekkumist – vaktsiine.
Meedia jätkab vaktsiinidest keeldujate arvu tõusus süüdistamist nõndanimetatud “vaktsiinivastaste” suunal, kuid reaalsus on see, et on lihtsalt liiga keeruline valitsust kohtusse kaevata vaktsiinide kõrvaltoimete tõttu ning seepärast on lapsevanematel võimalus pigem vältida vaktsineerimist.
Peale selle, kas te olete kursis, et vaktsiinitootjaid ei saa kohtusse kaevata? Just nii juhtus National Childhood Vaccine Injury Act of 1986 (NCVIA) seaduse jõustudes. Keegi ei saa vaktsiinitootjat hageda defektse toote tõttu, mis võib kahjustada ja isegi tappa sinu lapse, kuid me kõik maksame fondi sissemakseid. See on aktsiis summas 0,75 USD iga vaktsiini doosi kohta, mis eraldatakse vaktsiinikahjustuste kompensatsiooni fondi Vaccine-Injury Compensation Program.
Alates NCVIA jõustumisest on maksumaksjad maksnud üle 4,2 miljardi USD vaktsiinidest tingitud kõrvalnähtude ja surmade kompensatsiooniks. Ma ei räägi siin isegi mitte ainult autismist, sest fond peatas väljamaksed autismi eest 2002. aastal, kui selgus, et on liiga kulukas maksta hüvitist rohkem kui 5000 perele, kes on esitanud hagi vaktsiinidest põhjustatud autismi tõttu.
Mõtleme korraks. Ma räägin siin ajutursetest, allergiatest, tikidest, krampidest, diabeedist, õpiraskustest, seedeprobleemidest, kõrvapõletikest, ekseemidest, võimetusest hästi areneda ja kasvada ning teistest kroonilistest haigustest – terviseprobleemidest nagu kasvajad, mis on põhjustatud SV40 viirusest (cancer caused by the SV40 virus) või teistest mürgistest vaktsiinide koostisosadest. See ei ole juhtum “üks miljonist“ nagu meile räägitakse. Mõelge sellele! Te arvatavasti teate vähemalt ühte inimest, kellel on üks või mitu eelpool nimetatud tervisemuret ja need on ainult väike osa vaktsiinide kõrvaltoimetest.
Pime usk on põhiline, mida Reiss ja Caplan lapsevanematelt paluvad. Nad soovivad, et sa nõustuks pimesi vaktsineerima nagu mõnes arhailises religioonis. Lugedes nende arvamust jäi sellest umbes järgnev mulje – “Hei, lapsevanemad, teil pole vaja teada, mis nendes vaktsiinides on. Vaadake kõrvale ja lihtsalt usaldage meid, sest olete lihtsameelsed ja me teame teist paremini, kuidas teie lapsi kasvatada. “
Nimetame seda õige nimega – silmnähtav hoolimatus ja lugupidamatus lapsevanemate ning vanemlike õiguste suhtes. Lisades siia juurde „püha liidu“, mis on tekkinud farmaatsiatööstuse, poliitikute, seadusandja ja arstide vahel, kes võivad üheskoos seista sinu ja sinu lapse, isegi sinu lapse hariduse omandamise vahele.
Ma ei süüdista siin arste. Nad on pahaaimamatud ohvrid viltu läinud tööstuses, mis kubiseb sepistatud huvikonfliktidest. Missugust teist tulemust me saamegi oodata? Tegemist on vastutusest vaba tootega, mis on soovituslik, kohati isegi kohustuslik kõikidele kooliealistele lastele Ameerikas. Seda nähakse kui ainuõiget arusaama tervishoiust, mis on tööstuse poolt kaitstud ja mida tuuakse esile peaaegu igal tasandil.
Ilmselgelt pannakse lapsevanemad, kes tõstatavad küsimusi ja löövad häirekella, WHO poolt (Maailma Tervishoiuorganisatsioon) 10 suurima globaalse tervishoiu ohu nimekirja (top 10 greatest threats to global health). See on naeruväärne, sest WHO näitab näpuga sõnumitoojatele, selle asemel, et otsida tõelisi süüdlasi. Süüdlane on siin räpane tööstus, mis pääseb sellest õudusunenäost puhta nahaga ja kogub panka suuri summasid. Ärge süüdistage sõnumitoojaid, pange tähele kanaarilindu söekaevanduses!
Michelle Ford on Vaktsiinikahjustustest Teavitamise Liidu president.
Artikkel ilmus inglise keeles: https://azcapitoltimes.com/news/2019/03/25/messengers-of-vaccine-injuries-not-the-culprits/